***********************************************

TEADE TEILE, LAPSEVANEMAD!

NELJAPÄEVAL, 9. VEEBRUARIL, RÜHMAD ÜHISELT PILTI EI TEE - 

LAPSI KOHAL LIIGA VÄHE!! 

LÜKKAME EDASI KEVADE POOLE! 

TEGEMATA EI JÄÄ  MINGIL JUHUL!!

***********************************************

Hommikul ootasime lapsi pikisilmi - külmakraade oli juba pisut vähem ja vanematel ju tööpäev!! Kuid sipsikuid tuli kohale vaid 7...

Hommikul saime Karoliniga päris kaua juttu puhuda, enne kui Elle ja Heidi tulid.

 Heidi on meil äge pidutseja ja nii oli vaja jälle sünnipäevakaarti tegema hakata.  Kaardi tegemine lõppes Heidi emale helistamisega, sest me ei jõudnud sünnipäevalapse nime kirjutamises kokkuleppele.

Mirjam oli eile üks pidulistest Katriini sünnipäeval. Näomaaling oli tänagi veel alles. Heidi ja Karolin olid enda omad maha pesnud. Heidi oli veel hommikulgi vaeva näinud, et nägu puhtaks saada!!

Hommikusöögi juurde keetsime pärnaõieteed, sest tuba oli päris jahe. Radikad olid küll täitsa soojad, kuid meid polnud ju kaks päeva kohal olnud - küllap see tegigi toa õnnetuks ja külmaks...

Hoolimata kõigest läks lärm siiski nii suureks, et Lauri istus minuti liivakellaravil. Mõjus aga tervelt seitsmele "valjuhääldajale"!

Nüüd oli aeg minna saali, sest Elo ootas. Pool tunnikest möödus kiiresti ja lapsed tulid niiiiiiiiii vaikselt trepist üles, et me ei kuulnudki!!! Äkki olid kõik mu ümber ja kallistasid!! Küll oli hea tunne! Aitäh, Elo, et sellise vahva asja välja mõtlesid!

Esmaspäevahommikust ringkäiku tegi meie asjalik medõde Regyta. Heidil oli sõrm ukse vahele jäänud ja vajas väga põhjalikku ülevaatust. Operatsioonini siiski seekord asi ei läinud, kuna kodus oli tehtud kõik vajalik õnneks ära- õuest isegi lund toodud!! No läheb üle, arvas ka patsient ise!!

Nukunurgas koos istudes vaatasime üle kõik kodumasinad. Neid oli seal tõesti palju - alates kohviaparaadist, lõpetades elekrtipliidiga. Lapsed olid väga asjalikud ja teadlikud, kuidas ja millal masinaid kasutatakse. 

Kuid siis "juhtus" lugu, kus ema pani koogi ahju küpsema , läks ise õuest puid tooma ja jäi naabrinaisega juttu ajama. Laps aga nägi, et ahjust tuleb suitsu, juba oli näha pisut kollast tuleleekigi....! Mis nüüd teha?? Tekkis vaikus. Siim arvas, et tema läheb õue, liivakasti mängima. Natukeseks ajaks. Siis läheb uuesti tuppa ja vaatab, kas kuskilt juba põleb. No ja siis ütlen emale ka, kehitab poiss õlgu.

Heidi arvas, et tema läheb õue, laulab emale kõigepealt ühe laulukese, mis annab mõista, et midagi on juhunud! No küll ta siis aru saab, et midagi on lahti, vibutab tüdruk sõrme...

Tõeni jõuab Kevin, kes teab numbrit 112 ja kel on kodus selleks otstarbeks, tuletõrjesse helistamiseks, kohe eraldi üks vana telefon. Vaat nii!!

Elle oli vahepeal juba laua katnud ja saimegi sööma.

Ja käes oli aeg voodisse pugeda!!

Lauri müttas veel vannitoas ja Kevin lihtsalt ei mahtunud pildide, voodi teises seinas...!

Unejutuks oli täna lugu talvetaadist, kes lubas kõik elusa ja liikuva ära külmetada. Õnneks lendasid linnud lõunamaale, loomad magasid talveund või katsid end paksu kasukaga ja koduloomad pugesid lauta. Nii see talvetaat siis pahandas ja minema lõpuks läkski...

Kuidas elu õhtupoolikul kulges, kuulen homme!