PILTIDETA BLOGI

Vabandan, et juba pea nädal on blogi seisnud  ilma uuendusi tegemata. Lihtsalt ilma piltideta ei tule asi nii värvikas ja mõnus. Kas saan detsembrist pilte lisada, ei tea, kuid loodan...

Eile oli siis jälle päev täis töid ja tegemisi. 

Hommikul, enne sööki, arutlesime, mida mõtlesime-tundsime, kui voodis ärkasime. Kes mõtles ainult üht mõtet, mida uneski oli näinud ja mida pikisilmi ootab; kel oli heameel, et saab lasteaeda mängima; kes oleks veel magada tahtnud... Õues tundsid kõik rõõmu krõbisevast rohust. Aga söömine tegi tuju heaks ja tormasime käsi pesema.

Ja siis kohe saali, võimlema! Täna olid lapsed kuidagi rahutud ja lärmakad. Õnneks olid Elo mängud täna väga liikuvad ja sai joosta südamest!

Toas, enne õue minekut, saime aega ka pisut mängida. 10,25 andsin teada kogu meie  perele, et kui suur osuti on jõudnud numbrile 7, lähme õue. No küll oli segadus! Ehitajad olid olnud eriti lohakad ja kõik materjal oli laiali. Ehitajad ise aga ronisid juba mööda turnikat - maa peal polnud lihtsalt enam ruumi!!!

Kuna hommikusöögi kõrval oli täna sepik kalapasteediga, sai iga laps, kes seda sõi, preemiaks, õue minnes, ühe merekivikese. Te ei kujuta ette, head vanemad, kui suur stiimul see täpike on!!!

Õues aga oli uus preemia - ring jooksu ringrajal. Nagu keegi seda keelaks, aga selle peale ise ei tulda. Joostakse aga mõnuga..

Ja siis metsa. Enne veel uurisime-arutlesime oma õues, kuidas tekib see valge lumeke rohelisele rohule, mis täna krõbiseb ja kuidas muld külmaga kõvaks läheb. 

Metsas ootas meid ees hoopis teistsugune olukord - ei krõbisevat rohtu, ei jääd vee peal. Üks vihmauss roomas mööda külma lehte. Otsisime vastused küsimustele: miks metsas ei ole rohi valge, miks muld pole külmunud, kuidas tekib sammal.

Kärsakatest näritud puid on meie metsas väga palju. Palkki, millel tavaliselt istume, on nende käikudest triibuline.  

Nüüd tuli muinasjutt. Kord läks üks mees metsa, et puid ahju tuua. Kuid iga puu leidis põhjuse, miks teda puutuda ei tohi: mõni oli liiga  peenike ja tahtis veel kasvada, mõni jälle liiga ilus, mõni arvas, et mees ei jõua teda maha raiuda... Ja nii mees siis kodu poole läks, pea norus... Mis edasi sai, küsige lastelt! Aga meie metsa puud pidid pea kõik kasvama jääma - igaühele leidsid lapsed põhjuse kasvamiseks. Leidsime siiski ka puid, mille võiks mees maha võtta - kooreta, mädanenud, liiga sammaldunud....

Lõpuks ometi sai oma õue mängima!!! 

Kui kõik teised lapsed olid tuppa läinud, mängisime veel puudemängu. See käib nii, et jagame lapsed erinevate puude juurde. Iga puu juurde, 3-4 last. Siis ütluse peale, millised puud vahetavad kohad, jooksevad vahetajad uuele kohale. Järgmisel korral on hüüdjaks juba lapsed, seekord olin veel mina.

Toas jõudsime enne sööki veel mängida "Siililegi selge..." mängu. Iga laps sai öelda kaks lauset, siis valis uue ütleja. Kohal oli meid 18 last - nii et 36 lauset ja vahetus juurde, võttis päris kaua aega.

Unejutuks on meil praegu "Väike Mukk". Kuulajad on erinevad - mõni kuulab hoolega, mõni lehvitab tekki, mõni jääb kohe magama... 

Meie sättisime Riannaga end riidesse ja keerasime auto kodu poole... Kohtumiseni täna!!!

Juba on neljapäeva hommik!! Aeg lihtsalt tormab edasi, tagasi vaatamata, endalegi aru andmata...! Ja mina, penskar, ei jõua temaga sammu pidada - jään lihtsalt maha...!

Laupäeva hommikul sõitsin koduõuest välja, tagasi jõudsin esmaspäeva lõunaks ja kohe lasteaeda. Mõtted olid alles teel koju, kui ise juba lasteaias olin...

Tööhoo saime sisse alles teisipäeva hommikul.

 Alustasime töölehtedega. Poisid asusid tööle poistega, tüdrukud tüdrukutega, kes paberilt rõõmsalt vastu vaatasid. Kõigepealt tegime piirjooned korralikult nähtavaks. Rando oli õnnelik, et poistel palju vähem vaja rabeleda, kui tüdrukutel - neil patsid ja pikad juuksed...!

Lehe teisel küljel on numbrid. Õppisime kirjutama number 1. Algul väike kriipsuke alt üles, siis alles pikk kriips ülevalt alla. 

Siis võis ära värvida poisi pluusi ja tüdruku kleidi. Kuid aega kuulata ja tähele panna, mida täpselt teha, ju pole. Mõni hakkaks peale juustest, mõni pükstest. Kuid kuulamisoskus on väga vajalik oskus!!! Andke kodus lastele ülesandeid, mis pisut igapäevastest tegemistest kõrvale kalduvad - vaadake, kas panevad tähele, et midagi tuleb teha teisiti!?

Kolmapäev. Õhtupoolikud on rohkem mängulised, hommikud töised. Sain aega ise ka nii voolida kui vaadata, milliseid mänge ja kuidas lapsed mängivad. Nägin, milliseid tsirkusetrikke lapsed meie turnikal teevad. Eriti tüdrukud, poisid voolisid ja mängisid legodega teisies toas. Heidi istus poiste taga toolil ja küsis mõistatusi. Väga vahva oli vaadata - kuulata!!!!

Saksa keele õpetaja Aili sõitis Austriasse, end täiendama. Nii ongi aega rohkem vabalt hingata.

Neljapäeval teeme töölehti edasi. Õpime kirjutama number 2 keerde ja konkse; vaatame, kuidas tüdruk ja poiss elavad. pean tunnistama, et mõtted, mda ja kuidas teha, tekivad mul elu käigus ja vahetult enne tegemisi. Nii et ette ei oska ma eriti ennustada, milleni täna veel jõuame või mida teeme...

Kahjuks ei lase arvuti pilte üles panna - nõuab jälle raha. Pean midagi välja mõtlema, et tema tarkusest üle olla. Arvasin, et petan ta Wordiga ära ja kopeerin siia pildid, kuid see nõks ei läinud läbi.... Aga küll saan hakkama!!!

Kell on hommikul 5,08.  Sätin võileivad kotti, kohvikoore topsiga kõrvale. Unustada ei tohi ka fotokat ja mobiili. See viimane kipub lasteaias jope tasku ununema...Siis võib keldrist ratta välja tuua ja peagi paistab Uduvere poolt sinine tuluke, mis Marje rattal rõõmsalt hüpleb... 

"Liigun õues, tervis põues!" on meie selle nädala teema. Mis siis on see tervis, said eile vastata ka lastel järel käinud emad-isad. Ei olnudki eriti kerge küsimus!!! Siim ema Eva võttis asja kenasti kokku, et tervis on tervik! Kui midagi puudu on, siis polegi tervist!! Ja eks see nii ongi - kui juba tõused vale jalaga voodist, ongi tervis paigast ära...!

ILUSAT JA SÄRAVAT TÖÖPÄEVA TEILE KÕIGILE! 

MEILE MUIDUGI KA!

NÄDAL MÖÖDAS

Nädal sai nii kiiresti otsa!! Vabandan, et meie tegemistest aru ei andnud!

Kuid võtan asja siiski kergelt kokku - aluseks pildimaterjal. Muidugi, päevast päeva teie laste tegemisi kirjeldades on asi põhjalikum ja lihtsam, aga vahelduseks saab niigi hakkama.

 Mis hommik see oligi?? 

No oli see mis ta oli, kuid lapsed pidid võtma ritta pikkuse järjekorras. Egon abistas õige rea saamisel.

Põhirõhk oli selles tegeluses tasakaalul: liivakotiga tehti sada imet: kõnniti, kükitati, seisti, tehti igasuguseid harjutusi....ja kõige lõpuks tuli liivakott kahe varba vahele võtta, ilma et kätt külge panemata. Laste näod moondusid igas suunas - see aitas kaasa.Väga huvitav oli!!! 

 Vaadake selle teate kellaaegu! 

Ärge väga varakult lasteaeda tormake - meie spordime!

 Rääkisime sel nädalal ametitest. 

Meie võtsime põhjalikuma vaatluse alla isa ja ema ametid ja kodused tööd. 

Lapsed teavad oma ema-isa tööst väljaspool kodu väga vähe!! 

lapsed küsisid teie käest, emad ja isad, mis on sinu töö juures kolm tähtsat asja ja mis on sinu jaoks sinu töös kerge, mis raske. Vastuseid tuli väga vähe!!! Lapsed laiutasid käsi, et ei saanudki vastuseid. Kõige enam jäin rahule Elis Kristeni isa vastusega - kerge on siis, kui tööd hästi teed! Ja ka raske asi oli lapsele konkreetne ja täpne antud. Aitäh! 

 Siin on meie kolme päeva töö: esimesel päeval tegime vesivärvidega tausta, teisel päeval joonistasime isa ja ema, alustasime ka koduste töövahendite lõikamise/kleepimisega ning kolmandal päeval lõpetasime. Lapsed olid väga südamega asja juures ja teadsid, millest kodus puudust tuntakse või mida vaja osta.

 Muusikatunnid on mõnusad! Seal võin end ka lapsena tunda. 

 Lauri keerab siin  pildil pilli, mille heli tekitamiseks ainult käe rannet võib liigutada. See oli vist esmaspäeval. Täna igatahes mängisime lahedat laulumängu, kus sõnad olid mulle väga rasked - no ei jäänud meelde!!!

" Sip-Sip" sai läbi.

Mattias lubas raamatu koju viia ja ema loeb veel kord ette. Nii väga meeldis poisile see raamatuke. 

Lugesin ühel lõunal eesti muinasjuttu "Veealused". Terve muinasjutt on siin pildil. Laske lastel jutustada ja arutlege, miks nii juhtus.

 Ja üldse - väga vähe loete lastele unejutte!!! Kuulamisoskus ja analüüsivõime on koolis kaks väga tähtsat asja!!!!

 See oravaga tööleht oli meil juba ammu pooleli. Lõpuks saime selle ka tehtud!

1. Häälisime-lugesime-kirjutasime 8 sõna. Kirjutamise koht pidi ka õige olema -all, peal, kohal, kõrval - kuula ja kirjuta õigele kohale!2. Joonista oravale oksad hüppamiseks! 3. Orav soovib söömiseks 3 käbi. 4. Kirjuta sõna ORAV kaks korda! See on võluorav - värvi nagu soovid!!!Aega kulus 35 minutit.

Meie hea Regyta - alati abivalmis, mõistev ja tark. 

Seekord rääkis/õpetas Regyta, kuidas toimida kui verd jookseb.

Sai selgeks, et... 

...pane külm lapp või jääkott peale!!
...kui sõrm katki, ära haavale vatti pane!
....puhasta haava puhta veega, kui muud pole!
Las ema näitab, kus vajadusel leiad puhastusvahendid ja sidemed!

Siin need puhastusvahendid on! See vasakpoolne, nimega BURNSHIELD, võtab ära valu.

Ja nüüd algas tõsine töö! Sidumist sai proovida iga laps. 

Sidumise käigus rääkis Regyta, et ravimikapist ei tohi ise ühtki rohtu võtta!! Ravimeid annavad sulle vaid ema ja isa.

Tänane päev, reede, oli eriline selle poolest, et ...

...külas käis meie endine rühmakaaslane ja hea sõber Henry. Poiss on juba soome keele selgeks saanud ja rootsi keele kah!Sõime Henry toodud komme ja mängisime koos. Tore, 

et tulid, Henry! Ootame sind ikka ja jälle!!

...õue saime vaid tuletõrjetrepi kaudu ja tagasi samuti. 

Emad ja isadki pidid seda treppi kasutama. 

Esmaspäeval on meid uue kattega trepid ees ootamas.

Karl ja Kevin olid une juba ära maganud, kui mängumaja sõimerühma väljakule maha laadima hakati. Kevini üllatus oli suur - tema oli arvanud, et majad ikka lasteaia õues valmis ehitati. Poisid imestasid, et üks mees saab üksinda hakkama, kedagi pole appi vaja!

MÕNUSAT NÄDALAVAHETUST!

SIPELGAPESA JA LINNUPESA

Pikk päev lasteaias on mõnus! Jõuab palju ära teha, pole kuhugi kiiret - nii saab päev kiiresti otsa.

Tubastest tegemistest täna rääkima ei hakka. Teen seda homme.

Väikene kodune ülesanne sai täna lastele siiski antud... Eks homme kuulen, kui paljud sellest emale-isale rääkisid.

Täna õue minnes otsustasime, ei, tegelikult mina pakkusin välja, et lähme metsa, sipelgapesa otsima. Oli nii poolt- kui vastuhääli, kuid läksime.

 Esimene peatus oli künkal. Selgus, et kõigepealt jäi koju fotokas, siis, mäe juures teine häda -patareid jäid laadima. Elis ja Heidi olid kohe nõus tagasi tormama. Patareidega tagasi tulles teatasid jooksjad, et kahe elektriposti vahel on ilma kaaneta kanalisatsiooni auk. Pean tunnistama, häbist silmad maas, et kohe polnud võimalik mul seda vaatama minna ja pärast, metsast tagasi tulles, ununes see meil kõigil. Homme lähen üksinda ja vaatan asja üle. 

 See elektripost oli metsast välja saetud - kogu ümbrus oli oksarisu täis. Üks korralik ,jäme kuusk oli ka põõsastes pikali...

 Äkki silmasime üksikut suvist jalanõu. Kõhe tunne tekkis millegipärast... Ja mitte mul üksinda, lastel kah! Variante, miks too plätu seal siiski on, oli palju: keegi on vist surnud; kus teine king on; otsime teise ka 

üles. Lõpuks ütles keegi, et see on lihtsalt ära visatud ja sellepärast ongi siin. Kohe kergem hakkas...!

 Meie metsaplatsilt edasi minnes sattusime lausa džunglisse. Selle sõna otseses mõttes. 

 Märg, tihe oksarisu, pehme, lõpuks ei saanud ei edasi ega tagasi....

Pöörasime siis aga otsa ringi ja sumasime jõudumööda kodu poole tagasi.

 Siim leidis tõelise linnupesa, kohe päris ehtsa! aga mune sees ei olnud...

Ei tea, millise linnu oma?

Sättisime pesakese oksaharude vahele. 

Poisid küll arvasid, et tuul puhub selle sealt kohe varsti alla - nii kerge on see pesake.

 Kuid ilus oli vaadata ikkagi!!

 Karen istus palgile puhkama ja hüüdis mind enda juurde. Tema leidis puu pealt imeliku asja.

Täitsa nagu nägu kohe!!!

Siis tegime veel väikese sügismatka vasakust jalast parema jalani. Oi, kui palju me seal nägime: lehed, ussikesed, tigu, sammal, kivikesed, oksad, jänesekapsed, sinilille lehed ja kõige lõpuks veel ka seeneke!

SIPELGAPESA JÄI KÜLL LEIDMATA, KUID HOOLIMATA SELLEST OLIME RAHUL. 

NÜÜD TEAME, ET MEIE LASTEAIA LÄHEDAL ON DŽUNGEL!!

UUED MÄNGUD, LINNUMAJAD, HILISSÜGIS

Sel nädalal on palju sündmusi olnud. Kõigepealt....

Ei, ikka järjekorras. 

 Teisipäeva hommikul ootas lapsi rühmas kaks uut mängu. Pildil on näha mõlemad. jalhpall on eriti põnev ja kõik tahavad võita. Loomulikult olen ka ise juba hasarti sattunud ja kurba kaotust tunda saanud. Kõige vastikum on siis, kui ise, kogemata, palli enda väravasse virutad - kohe saab vastane punkti!!!

Teine mäng koosneb värvilistest klotsidest. Uskumatult haarav mäng! Variante mänguks on mitu, kuid kõige populaarsem on ladumine pildi järgi. Kuidas käib, küsige lastelt!

 Mirjam on hea joonistaja. Kui preili õhtul üksinda on, siis saab näha imeasju. Siin tahvlil on kass Oggy.
Kolmapäeva õhtul pidutsesime koos isadega.
Vahva oli!! Aga küllap isad ja lapsed on kodus täpselt rääkinud, kuidas me laulsime, luuletusi lugesime ja mis põhiline - koos igasuguseid mänge mängisime.

Head ja armsad isad?
Täname teid imeliste linnusöögimajade eest! Kogu maja rahvas on vaimustatud - kui erinevad, kui fantaasiarikkad! Ühisest jutuajamisest selgus, et ega lapsed eriti ehitustööst osa ei saanud, kuid seda suurem on rõõm vaadata talvel, kui tänulikud on linnud. Kuid teadke, et toidulaud ei tohi lumisel ajal mitte kordagi toiduta olla!! Siis saavad sinu linnud hukka!

Hommikul tegid Karen ja Karolin toas kumbki kolm pilti.

 Karen valis üles seadmiseks enda Petshopi-lapsed. 

Ja siin on Karolini lemmikfoto.

Heidil oli kaasas lauamäng kaartidega aedviljadest.

 Kui kaardil oli korraga viis ühesugust marja vms., siis tuli kähku-kähku kella tilistada. Siis said kõik kaardid endale!!!

Õues arutasime enne tuppa tulekut, mis aastaaeg siis praegu on. Jõudsime kiiresti ühisele arvamusele- hilissügis. Üks märk sellest on kindad meie käes!!

Vahtral, maja taga, olid kõik lehed maas ja krõbisevalt kuivad.
Tilluke looke rääkis tigedast vahtrast, kes kedagi enda juurde ei lubanud ja kevadeks nii hoopis ära kuivas...

Mis me täna veel tegime?
Otsisime kõige tähtsamat sõna oma mänguasja kohta.
Näiteks KASS. Ja siis hakkasime lauseid tegema: missugune kass? Mida teeb see kass? Kus? Millal?
Tuli kenasti välja!!!
Teises mängus rääkisime asjadest, mida nägi ainult üks laps ja pidi teistele seletama, mida näeb.
 Oi, kui raske oli!!

Lõuna ajal lugesime raamatut "Sip-Sip".
Raamat on hea sisuga, kuid millegipärast ettelugemiseks raske...

Järgmise nädala kolm esimest päeva on Siret Tallinnas, koolitusel.
Lapsed peavad ainult minuga leppima....

ÕPPEKÄIK TAASTUSRAVIHAIGLASSE

Hommikune ilm oli novembrikuu kohta paljutõotav. 

Nii me siis kell 10.00 alustasime oma retke Taastusravihaiglasse.

 Esimese peatuse tegime Karolini kodu juures. Väiksesse kõrvaltänavasse ei satu lapsed just tihti. 

Karolin, sul on kena kodu ja julge, kodu kaitsev koer Kalev!

 Lõpuks jõudsime sihtpunkti. 

 Meid võttis vastu lasteaiast tuttav Regyta.

Regyta kasutuses on päris mitu ruumi, kus on igasuguseid inimese tervist toetavaid vahendeid ja masinaid. 

Siin tutvustab Regyta meile aparaati, mis teeb batsillidest puhtaks ravimite topsid.

Siis lasi Regyta laste kätele puhastusvahendit ja pühkis selle jaoks mõeldud lapiga ära ka. Vastik lõhn oli sellel puhastajal!!

 Siin on aga alus patsientide nimedega, kuhu asetatakse topsike ravimitega.

Vaadake, kui palju erinevaid ravimeid kapis on!!! Kõige huvitavam oli südamekujuline tablet!!!

Selgus, et isegi MINA ei tohi sealt ise, ilma Regyta loata, ühtegi tabletti ega pulbrit võtta!!!

Ja hästi palju oli süstlaid kappides. Üks süstal oli väga suur! Sellega saab haigeid sööta, kui inimesel käed ei tööta.

Veel oli seal pulbritegija. See oli selline pisikene topsik ja sees väike nuiake, hõbedase otsaga. Ja tabletipurustaja/poolitaja oli ka. Vägevad asjad olid!!!

 Aga see on aparaat, mis inimese südame tööd kontrollib. Veel tutvustas Regyta vererõhuaparaati, veresuhkrut mõõtvat süstalt.

 Patsient Maie palatis oli mitu erinevat liikumist kergendavat tooli. Nii saavad liikuda ka haiged, kel jalad haiged või lihtsalt vaja vähese liikumise järel puhata - seal on võimalus ka peale istuda. Veel oli seal liikumisraam nimega "kits". Sel oli ainult kaks ratast ees ja taga kepid, istuda pole sellel "kitsel" võimalik. Ja seda tuli edasi ise tõsta.

Lastele meeldis väga "puutetundlik voodi" . See tõusis üles ja vajus alla, kui puldist vajutada. Need rippuvad asjad on selleks, et end istuma tõmmata, kui muidu jõudu pole.

Tegelikult on mõnedel veel kargud ka, aga seal ei olnud.

Veel oli siin toas pissitool. No selline nagu minu tool laua ääres, ainult et tal on auk sees. Siis seal pissitakse ja pärast viiakse see piss välja.

Maiele laulsime laulu ja lugesime luuletuse. 

 Keset palatit istus ratastoolis mees, kes muudkui väntas jalgratast. Ise muheles, et näe - eile õhtust saadik väntan, aga kaugemale pole jõudnud.

 Koridoris abistas Külli vanemat naist liikumisel ROLAATORIGA. Sel tädil oli üks silm nagu ära, nagu auk oli sees. Selle rolaatoriga liikumist said ka lapsed ise proovida. On väga ebamugav - kommenteerisid tüdrukud.

 Lõpuks kohtusime veel onuga, kes on ilma jalgadeta. Seitse aastat tagasi oli külm tal jalad ära võtnud. Laste küsimisele, kuidas ta ratastooli saab, vastas onu, et hüppab. Ratastooliga liikumiseks läheb rohkem vaja käte kui selja jõudu. Veel huvitas lapsi, kuidas need jalad tal siis küljest ära tulid? Kas kuivasid või lihtsalt kukkusid? Regyta seletas, et põletik tuli sisse, jalad hakkasid mädanema ja tuli ära opereerida. Pärast veel lasteaias arutasime, kuidas see juhtuda sai. See kurb lugu puudutas lapsi eriti sügavalt.

Kui me onule laulsime, tulid mehel pisarad silma...

Tagasiteel kohtusime koolimaja juures Sipsikutega, kes juba 4. klassis käivad. Nende hulgas oli ka Erken, keda hoiatasime, et ta meie Laurit ei kiusaks. Ega poiss tagasi ei ajanud, et seda teeb.

Meie Ellele jäid tänasest päevast meelde patsientide kurvad silmad. 

Mulle aga tegi heameelt, et inimeste eest nii hästi hoolitsetakse, ravitakse, kõik selleks tehakse, et nad jälle oma koju tagasi saaks. Kui paljudele see õnn osaks saab, on iseasi...

Kommentaarides kasutasin kõigi laste ütlemisi ja arvamisi.

See oli tõsine õppekäik. 

Lapsed said teada, et oma tervist tuleb hoida. Kui sa haigeks jääd, ei ole sa üksi, vaid su eest hooitsetakse, sinust hoolitakse.

HINGEDEAEG

Hingedeaeg algas mihklipäeval, (29. okt.) ja lõppes jõuludega.

Hingedeajal käisid hinged oma endistes kodudes, neid hüüti ka kodukäijateks. Võimalik, et hingede koduskäimisel on mingi seos ka mardi- ja kadrisandiks käimise kombega.(Eenok Haamer)

Hingedeajal on Eestimaa ilm läbi aegade olnud uduvihmane ja tihti ka tormine. Selle kohta arvati vanasti, et hingedeajal on õhk siia ilma tulnud hingedest paks.

Oma suguvõsa kunagisi liikmeid austati väga. 

Kodusid külastavaid hingesid võeti vastu nii, et neile valmistati paremaid toite (eriti lihatoite) ja pruuliti õlut ning viidi kausiga tarepealsele või mujale (rehe alla, sauna, aita). Eriti oluliseks roaks oli puder, mis kindlasti ei tohtinud muude toitude seast puududa.

Mina ei ela enda esivanemate kodus. 

Kuid küünlad oma esivanemate mälestuseks süütan sageli. 

Minu ema emapoolne vanim teadaolev esiisa oli kirikuvöörmünder Raespa Mart, 9 põlve tagasi.

Minu isa emapoolne vanim teadaolev esiisa oli Virita Juhkam 11 põlve tagasi. Juhkami sünniaastaks on kirikuraamatus märgitud 1640. Mõtlen tihti end tagasi aastasadade taha. Tahaksin teada, millised olid nende eluväärtused. Kuidas kasvatasid nad oma lapsi, millised tarkused/teadmised said järeltulijad kodust kaasa. 

Kuid mul oli õnn kasvada suures peres. Lapsepõlv oli õnnelik nagu kõigil lastel.

Siin pildil olen vanaema põlvede vahel. Vanem õde Tiia on minust 5 aastat vanem, vend Jüri 2 aastat noorem. Õde Anu, kes oli minust 3 aastat noorem, oli selleks ajaks juba kalmistule viidud. Õde Kersti polnud aga veel sündinud. Mu vanaema elas 94- ja vanaisa 90- aastaseks. Meie selja taga seisab mu kullakallis ema. 

Vanaisa, rahulik ja töökas talumees, oli teeninud nii saksa kui vene sõjaväes. Vanaema kasvas tädi juures kasulapsena. Peres oli kokku viis õde ja nii võttis tädi õetütre enda kasvatada, sest endal lapsi polnud.

Vanaemal oli ilus lauluhääl, ta teadis palju rahvalaule ja laulis neid igal võimalikul juhul. 

Koolitarkust olid saanud vanaema-vanaisa 4 talve. Vanaisa on olnud kaitseliitlane, kiriku vöörmünder. Olemas on ausweiss... ja veel kõiksugu dokumente.

Mõisalt osteti välja maa ja talu, mida tasuti 22 aastat. 

Vanaema vilja- ja riideait seisab uhke ja kindlana tänaseni, 

varjates oma uste taga saladuslikku minevikku.

 Trepil istume meie, kolm põlvkonda. Vahepealt puudub veel üks põlvkond - minu lapsed. Ema mälestuseks süütan küünla juba 8 aastat.

Suur kivi, meie pere laste mängumaa, on igasuvine peatuspaik. Seal meenuvad lood lapsepõlvest kõige eredamini, sealt näen vanaema-vanaisa toimetamisi, kuulen, kuis ema meid koju hõikab. 

Armsad vanemad! 

Süüdake küünlad! Süüdake igal õhtul!

Meenutage koos lastega oma lapsepõlve! Rääkige, milliseid pahandusi tegite, kuidas karistati. Mille eest kiita saite, kuidas kiitus teid on aidanud. Vaadake albumitest pilte esivanematest, naabritest, sõpradest...Tooge välja oma koolivihikud-raamatud. Otsige üles teile armsad mänguasjad. Lugege lastele raamatuid, mis teile lapsena meeldisid.

Jutustage lastele lugusid oma lapsepõlvest, emadest-isadest, vanaemadest-vanaisadest!
Võtke lapsed kaasa kalmistule, süüdake lähedaste kalmudel koos küünlad!! 

NII SINU LAPS...

• teab, et enne teda on elanud palju inimesi;

• teab, et tal on esivanemad, kes on juba (ammu) surnud;

• kogeb, et hingedeaeg on järelemõtlemise aeg;

• kogeb, et vahel on hea vaikseks jääda ja mõtiskleda;

• mõistab, et on oluline mäletada ja mälestada oma esivanemaid.