HINGEDEAEG

Hingedeaeg algas mihklipäeval, (29. okt.) ja lõppes jõuludega.

Hingedeajal käisid hinged oma endistes kodudes, neid hüüti ka kodukäijateks. Võimalik, et hingede koduskäimisel on mingi seos ka mardi- ja kadrisandiks käimise kombega.(Eenok Haamer)

Hingedeajal on Eestimaa ilm läbi aegade olnud uduvihmane ja tihti ka tormine. Selle kohta arvati vanasti, et hingedeajal on õhk siia ilma tulnud hingedest paks.

Oma suguvõsa kunagisi liikmeid austati väga. 

Kodusid külastavaid hingesid võeti vastu nii, et neile valmistati paremaid toite (eriti lihatoite) ja pruuliti õlut ning viidi kausiga tarepealsele või mujale (rehe alla, sauna, aita). Eriti oluliseks roaks oli puder, mis kindlasti ei tohtinud muude toitude seast puududa.

Mina ei ela enda esivanemate kodus. 

Kuid küünlad oma esivanemate mälestuseks süütan sageli. 

Minu ema emapoolne vanim teadaolev esiisa oli kirikuvöörmünder Raespa Mart, 9 põlve tagasi.

Minu isa emapoolne vanim teadaolev esiisa oli Virita Juhkam 11 põlve tagasi. Juhkami sünniaastaks on kirikuraamatus märgitud 1640. Mõtlen tihti end tagasi aastasadade taha. Tahaksin teada, millised olid nende eluväärtused. Kuidas kasvatasid nad oma lapsi, millised tarkused/teadmised said järeltulijad kodust kaasa. 

Kuid mul oli õnn kasvada suures peres. Lapsepõlv oli õnnelik nagu kõigil lastel.

Siin pildil olen vanaema põlvede vahel. Vanem õde Tiia on minust 5 aastat vanem, vend Jüri 2 aastat noorem. Õde Anu, kes oli minust 3 aastat noorem, oli selleks ajaks juba kalmistule viidud. Õde Kersti polnud aga veel sündinud. Mu vanaema elas 94- ja vanaisa 90- aastaseks. Meie selja taga seisab mu kullakallis ema. 

Vanaisa, rahulik ja töökas talumees, oli teeninud nii saksa kui vene sõjaväes. Vanaema kasvas tädi juures kasulapsena. Peres oli kokku viis õde ja nii võttis tädi õetütre enda kasvatada, sest endal lapsi polnud.

Vanaemal oli ilus lauluhääl, ta teadis palju rahvalaule ja laulis neid igal võimalikul juhul. 

Koolitarkust olid saanud vanaema-vanaisa 4 talve. Vanaisa on olnud kaitseliitlane, kiriku vöörmünder. Olemas on ausweiss... ja veel kõiksugu dokumente.

Mõisalt osteti välja maa ja talu, mida tasuti 22 aastat. 

Vanaema vilja- ja riideait seisab uhke ja kindlana tänaseni, 

varjates oma uste taga saladuslikku minevikku.

 Trepil istume meie, kolm põlvkonda. Vahepealt puudub veel üks põlvkond - minu lapsed. Ema mälestuseks süütan küünla juba 8 aastat.

Suur kivi, meie pere laste mängumaa, on igasuvine peatuspaik. Seal meenuvad lood lapsepõlvest kõige eredamini, sealt näen vanaema-vanaisa toimetamisi, kuulen, kuis ema meid koju hõikab. 

Armsad vanemad! 

Süüdake küünlad! Süüdake igal õhtul!

Meenutage koos lastega oma lapsepõlve! Rääkige, milliseid pahandusi tegite, kuidas karistati. Mille eest kiita saite, kuidas kiitus teid on aidanud. Vaadake albumitest pilte esivanematest, naabritest, sõpradest...Tooge välja oma koolivihikud-raamatud. Otsige üles teile armsad mänguasjad. Lugege lastele raamatuid, mis teile lapsena meeldisid.

Jutustage lastele lugusid oma lapsepõlvest, emadest-isadest, vanaemadest-vanaisadest!
Võtke lapsed kaasa kalmistule, süüdake lähedaste kalmudel koos küünlad!! 

NII SINU LAPS...

• teab, et enne teda on elanud palju inimesi;

• teab, et tal on esivanemad, kes on juba (ammu) surnud;

• kogeb, et hingedeaeg on järelemõtlemise aeg;

• kogeb, et vahel on hea vaikseks jääda ja mõtiskleda;

• mõistab, et on oluline mäletada ja mälestada oma esivanemaid.