POOLMARATONI TEATEJOOKS PÄRNU-JAAGUPIS

Täna oli kooli staadionil vahva üritus. Poolmaraton kõigile!!!

 Et ilm oli sügiseselt kaunis ja isegi meie 3-aastane Rianna lubas osaleda, läksin minagi asjast osa saama!

Kohale jõudes kuulutas korraldaja juba esimesed võistlejad rajale. 

 Vapralt seisid kõige väiksemad reas.
Kõik meie Pesamuna lapsed: Elis Kristen Vaher, Kreete Karits, Rianna Kaljulaid ja Reti Lii Vaher.

 Kui start anti, ei saanud Rianna kohe arugi, et nüüd tuleb jooksma hakata.
 Emaga koos sai terve ring, 300 m. läbi joostud!

Reti Lii jooksis koos õega ja oli väheke kiirem.

Ja kuna kommi kohe ei antud, kihutas Rianna veel ühe ringi.

 Aga jooksjaid jagus!

Kohe tormavad jooksurajale poisid vanuses kuni 7-a.

   Siin stardivad tüdrukud , kel vanust kuni 12-aastat. 

Siin reas(paremalt teine ja kolmas) on minu lapsed Kätry Lisette Kuusik ja Ketrin Salumaa. 

Auhindu võtavad vastu poisid kuni 12-a.

Tähtis pole võit vaid osavõtt! 
Auhinna sai iga laps. See oli tõesti tore!!!

 Eriti oluline oli see loomulikult kõige väiksematele!

Vahepeal läksid rajale kepikõndijad.

Võimlasse suundusid emad koos lastega. 

Soojendust tegid hoogsalt tõelised poolmaratoni jooksjad.

Tegemist jagus kõigile, kes sportida tahtis.

Mina tulin sügist nautides kodu poole.

MÕNUS MEELELAHUTUS OLI. 
AITÄH KORRALDAJATELE!

SPORT ON TERVISEKS!!!

Kell 10,30 olime kõik õues. Elo, ei Lotte ikka, oli juba platsis ja muusika mängis. 

Algas soojendus eelseisvaks tõsiseks sportimiseks. Muusika järgi vehkida on tõesti tore!!!

Kohal olid ka Albert/Evi Stimmer/, Bruno/Maaja Kodasma/ ja Susumu/Elle Õispuu/. Tegelikult meie õpetaja abid. Siis jagati õpetajatele kätte kirjad, kus täpselt peal sportimise järjekord...

Meie alustasime 30 m. jooksuga. Vaadake, nii pikk maa, et lapsed ei paistagi ! Kõige vägevam oli see, et jooksu lõppedes pidid toolilt lipu haarama ja seda lehvitama. Siis võisid järgmised lapsed jooksma hakata. Ja see oli tore, et said sõbrast kiiremini joosta - kui jõudsid.
Järgmiseks marssisime, üksteise järel reas, kaugust hüppama. Jube pikk rida oli ikka meid!

Hüpata tuli üle munamäe. Selle oli Lotte-Elo ise meisterdanud liivast ja sinistest pallidest. Äge mägi oli!! Mõnel jäi jalg vahel taha kinni kah, aga haiget ei saanud!!! Kolm korda said kõik hüpata.
Ja siis palli viskama!!

Seal oli tore see, et õpetajad hoidsid ämbreid enda käes ja püüdsid nii kõik laste pallid kinni!! Vähemalt Sipsikutel oli nii. Ma pidin ka ämbrit hoidma ja sain pildile püüda Pipid. Aga vaadake, kui hästi nad visanud on - ämbrid puha palle täis!!!! Ja iga värv veel oma korvis!! Nad meil ainult 3-aastased....

Algab varblase-mäng. See on nii, et lapsed/varblased/ jooksevad ja siis õpetaja/vana kass/ püüab. Ja see  oligi kõige ägedam, et õpetaja püüdis. Kes eest minema sai, ronis kähku-kähku pingi peale...Aga saime seda jussssst  mängima hakata, kui ...

... juba tormasime käruga sõitma!!!! Lotte kutsus. Äge värk!!!

 

Oi, vägev oli!! 

Karla oli ikka täitsa väsinud, Annabel nautis sõitu tõeliselt, aga Elo kihutas nagu tuul käruga ringi ringi järel. Karl oli õnnelik, et Malle käru sõidu ajal kõigutas. Lottel olid vist küll kontsaga kingad - käru õõtsunud imelikult, arvas Heidi.

Et väheke kehakinnitust saada, olid Elol, ei ikka Lottel, üllatuseks õunad!

Mmm, kui head olid!!!!!

Nüüd jäi veel pisut aega turnikal mängida ja siis...

...jalad liivast puhtaks, mis uuel mänguväljakul tahes-tahtmata kummikusse poeb. 

Jaaaaaa  - ruttu tuppa!!!

Head isu!!! Kartulipuder hakklihakastme ja punapeedi salatiga ning keefiritarretis olid täna eriti head!!

Kui juba voodis olime, arutasime, mis vahvat selles spordipäevas oli. Laste mõtted/arvamused said kõik siinkohal ka kirja pandud.
KÕIK OLI TORE! - võttis Kreete lõpuks päevasündmused kokku.

Hommikul, akna peal sõpru oodates, hõiskas Karolin:" Malle, tule vaata! Rasvatihased!". Karolin luges linnukesi kokku tervelt viis, kuid pildile saime, läbi häda, ainult ühe...See on aga märk, et olge valmis - läheb külmaks! Ja siis vajavad linnud abi!

Piimanädal on täies hoos! Kahjuks eile mind lasteaias polnud, kui TERE käis enda piimatoodetega meil lasteaias külas. Kuid täna võtsime ette väikese jalutuskäigu kauplusse, et näha, kui palju piimatooteid kohalik kaubandus pakub.

Kõigile korralik turvavarustus selga ja teele!

Kauplus on hommikupoolikul ostjatest päris tühi - kõik tööl. 

Võtsime suuna kohe magusa juurde. 

Kõige rikkalikum ongi piimatoodetest jäätise sortiment. Ega ma isegi pole vaadanud, millised firmad enda kaupa pakuvad ja kui  erineva maitse, kaalu ja hinnaga meie jäätiselett on. See on uskumatult lai!!!!! Kui kauplusesse lähete, veenduge oma silmaga!

Siis viskasime pilgu peale võile, margariinile, juustule. 

Tavaline piim, kohupiim, jogurt on omaette kapis.

 Lapsed olid asjaga kursis, kes rohkem, kes vähem: miks piimatooted külmkapis on? Kui kaua säilivad? Miks sa keefiri ei taha? Kuidas pärmi kasutatakse? Miks igal tootel oma koht on? Kaupluses käies ära puutu riiulitel olevat kaupa, klaasi all olev kaup on Sulle vaatamiseks, ära klaase kätega puutu! Ära lärma ega jookse kaupluses! 

Tänasime kaupluse müüjaid lahke vastuvõtu eest ja asusime tagasiteele.

Uus turnikas on praegu ju ülikuum koht!!! Pealegi polnud teised lapsed veel õue tulnud.

Peagi tuli Elo liikumistegelust tegema ja see meeldib lastele alati väga-väga!

Tuppa läksime täna pisut varem kui tavaliselt - uurisime enne sööki, kuidas kaalutakse jahu/suhkrut ja millega mõõdetakse vedelikke. Võrdlesime, kas liiter piima ja kilo suhkrut on üheraskused - ei olnud, kuid kilo mannat ja kilo jahu küll.

Ja oligi aeg voodisse pugeda. 

Magamistoas on alati lärmi ja tormamist kui  palju, kuid minu sisseastumisega saabub kohe vaikus ja kõik hakkavad töiselt sebima. Küsisin, et miks see nii on? Ma pidin karm olema, sellepärast. 

Väike unelugu karust ja sääskedest ning saabuski vaikus.

 Ainult ehitusmees koputas seina taga - neil pole uinakut ette nähtud!

Tänane päev oli sündmusterohke!!!

Algas kohe huvitavalt - Heidil oli kaasas Lotte-raamat. 

Seal oli selline pilt, kuhu olid peidetud tähed Ö; Ä; Ü; Õ. 

Me kõik otsisime. Luubiga täitsa kohe. Igatahes minul sai kannatus otsa... Ei teagi, kas Õ lõpuks leiti või ei!! Igatahes Ä oli illlmatu jurakas keset lehte, kuid keegi ei märganud kohe.
Ka Siimul oli väga põnev leiutiste raamat kotis, kuid kahjuks vaadata ei olnud aega. Teine kord võta see äge raamat uuesti kaasa, Siim! Ma tahan ka teada, kuidas see kohviaparaat ikkagi töötab.
Peale hommikusööki läksime saali, laulma.

Siin pildil on liiklusvahend laev. Mäng vanaemad-vanaisade aegne, kuid samas väga kaasaegne: laev sõitis lauldes sadamasse, seal aga küsiti laevnikelt: kust laev tuleb ja kuhu läheb? Tuleb Eestist ja läheb Saaremaale. Kui palju laev maksab? 2.-€. Näete, kui odavaid asju veel liigub! Kas on ka tugev laev? Eks proovi ise!
Oli küll tugev laev.
Kui õueminekuks riidesse hakkasime panema, oli taevas uhke vikerkaar!!!

Mis värvid ja millises järjekorras, kas teate?
P- punane, O- oranž, K-kollane, R-roheline, H- helesinine, S -sinine, V - violet
Pea meeles sõna P O K R Ha eS Ve ja ongi vikerkaar koos!
Nii õpetas mulle mu lapselaps.

Õues ootas meid politseiauto koos kahe politseinikuga.

Kõigepealt tahtsime teada, kuidas peab siis lapsel jalgrattakiiver õigesti peas olema. Rando Alu ja Martin Piir olid lahkesti nõus seda demonstreerima: kiiver ei tohi olla väga kuklas, sest on kukkudes nägu kaitsmata. Ka ei tohi olla kiivri kinnitusrihmad väga pikalt kinnitatud - nii vajub kiiver kukkudes liiga taha.

Siis tutvustati meiel igapäevaseid töövahendeid: käerauad kinnitas Kevin juhendamise järgi Laurile.

Selle riistapuu nimi oli vist nui. Igatahes oli see algul väike, siis aga sai äkki pikaks. Kokku vajutas politseinik Rando selle vastu asfalti. Seda päris rasket ja valusat politseinike töövahendit kasutatakse väga harva.

Liiklusmärgid olid lastele vaatamiseks valitud sellised, mis meie kodualevis kasutusel ja kortermajade õueski vajadusel üles pannakse.

Mattias sai selga kuulikindla vesti. Lapsed võisid sinna pihta lüüa. See oli täitsa kõva. Seal pidi titaanplaat vahel olema, seletasid politseipoisid. Ja raske oli ka see vest - ega joosta pikka maad vist küll sellega ei jõua...

Lapsed, kes soovisid, võisid kõik ka politseiautos istuda. Meie Lauri valis autojuhi koha.
Mina olen seal kord juba istunud, seekord ei tahtnud - sain paar aastat tagasi kiiruse ületamise eest trahvi, siis sain selle "au osaliseks".
Vaatasime üle veel kõik vilkurid ja muud tuled, kuulasime erinevaid, kõrvulukustavaid sireene, sõime politseikomme ja oligi aeg politseinikega hüvasti jätta.
Aitäh teile politseinikud Rando ja Martin!! 
 Sellised kohtumised jäävad lastele kauaks-kauaks meelde, ja  tulevikus hoiavad kindlasti ära nii mõnegi halva teo - ei taha keegi meist käeraudu, nuia ega püstolit omal nahal tunda. Kõik me nägime, et sellise varustusega võetakse kinni iga kurikael

Meie uus mängukeskus sai just täna  õhtuks valmis.

 Ehitusmehed selgitasid, et las veel paar päeva kivistuvad tsemendisse valatud postid ja esmaspäeval võivad lapsed uuel väljakul tegutseda. 

Nii õpetliku, asjaliku ja mängulise lõpu sai meie liiklusnädal lasteaias.

Eile õhtul hakkasid meie õues mürisema masinad - alustati eeltöid mänguväljaku paigaldamiseks. Töödega tahetakse laupäevaks valmis saada....

Poisid ronisid mööda aknalaudu nagu oravad. Kuid tüdinesid peagi, sest Malle muudkui virises ja vingus, et tulge alla ja ei tohi ja ärge ronige aknalauale ja mis iganes...

Ronisid mehepojad siis turnikal. Joel prantsatas kord vastu maad kah - pole veel harjunud meie mängudega!

Tüdrukud hakkasid värvima/otsima "teed lasteaiast koju". Oli neil ikka kannatust! Ja pildid tulid ilusad.

Pooltel lastel on veel töö tegemata, sest olin huvitatud, kui palju on vabatahtlikke tegijaid. Neid sai tänasega kokku vaid 8. Aga homme muutub töö kohustuslikuks. 

Siim ja Kevin lappisid dinosauruseid - ka tähtis töö!

Täna tuli Katriin kommikotiga, mille preili ise Poolast külakostiks kaasa toonud. Maitsvaid, imekena paberiga lutsukaid sai lunastada aga ainult L-häälikut sõnas ära tundes. Kõik said hakkama ja komme jäi veel teistekski mängudeks järele. 

Aitäh, armas Katriin sõpru meeles pidamast!!!

Siis alustasime luuletuse õppimist. 

Siin loeme lugulaulu karu häälega. Eelnevalt õppisime ridade kaupa,lugedes, siis kahe rea kaupa, siis loomi matkides. Karu häälega kordasime just selleks, et saaksin paar plõksu teha. 

Korrake kodus ka - nii saavad luuleread korralikult pähe. Eelmises blogitükis on salm olemas, vaadake sealt!

Siin põleb "valgusfooris roheline tuli".

Ja nüüd õue!!

 Mina oleksin tahtnud korraks metsa minna, kuid enamus lapsi keeldus kategooriliselt - nemad igatahes ei tule. Ja nii jäigi minemata. Eks ta õige ole ka - muudkui kamandatakse, mängida üldse rahulikult ei lasta.

Väike Oviiri-preili vaatas ootusrikkalt ringi ja nii saingi klõpsu teha.

Kes sina oled?-ei tundnud ma kohe tüdrukut ära. Mina olen Katriin,- sain vastuseks.

Lapsi sebis aga õues oi kui palju!

Sõime lapsed läksid tuppa teistest varem.

Enne sööki lugesime veel kord õpitud luuletuse üle. Pakkusin välja, et loeme näljase häälega. Nii hädiseid näljaseid annab otsida, ausõna!! Mattias ohkas laua äärde minnes, et tema ei jõuagi üldse enam käia...

Voodis olles kuulasid lapsed veel H. Cr. Anderseni muinasjutust "Ööbik" teise osa. Kolmas jäi veel homseks. 

Töine, asjalik ja päikseline hommik oli. 

Käes on septembri teine pool ja meil aeg mängida rohkem õpetlikke mänge.

 Peale sööki lugesime lapsed kokku. Poisse oli 8, tüdrukuid 9. Mitme võrra on poisse rohkem kui tüdrukuid? Vaikus. Võtsime siis paaridesse, ikka poiss-tüdruk, poiss-tüdruk. nii selgus, et poisse on ühe võrra rohkem kui tüdrukuid, tüdrukuid ühe võrra vähem kui poisse.

Alustasime siis oma vasaku-parema käsi/jalg/kõrv/silm otsimist. No ei leia!! Nagu polegi meie endi küljes!! Kuid ennäe imet - lõpuks ikka leidsime!!!

Pane parem käsi paremale õlale! Pane parem käsi paremale silmale! pane parem käsi paremale kõrvale! Siis kõik see sama vasaku käega, siis vaheldumisi kord ühe, kord teise käega... Siis lõpuks pane parem käsi vasakule põlvele! Ja jälle kõik sassis! Kuid nii palju polegi korraga vaja! Ikka tasa ja targu!! Siiski prooviks oli hea: nalja kui palju -käsi ja jalgu tundus olevat igaühel rohkem kui kaks. 

Arutasime siis, et kummal pool teeserval sa käid, kui lasteaiaväravast välja lähed. Jälle oli vasak käsi kadunud... Täitsa keeruline oli!!! 

Eks me olime seda ju ka eelmisel aastal juba harjutanud, aga see suvi ....

Huh, mõistus kippus lausa sassi minema - vahelduseks vaja väheke end liigutada. Mängisime siis valgusfoori mängu: punane tuli(punane paberileht) - seisa täitsa vaikselt, kollane tuli - hüppa, roheline - jookse!! 

Ja nüüd arvuti juurde! 

Liiklusmärgid meie ümber. Jah, lapsed olid neid näinud. Teati ka, et neid tuleb vaadata. Kuid mida need tähendavad, et teatud.  Tuntud olid suunavad märgid: arstiabi ja söögikoht, Tartusse ja Tallinna. Kuid keelavad, hoiatavad, kohustavad märgid olid tundmata.Võtsime siis need arvuti abiga ette, ja targemaks saime kõik, mina kaasa arvatud.

Kallid vanemad! Kui sõidate, seletage ikka lastele liiklusmärkide tähendusi! 

Kodutee ääres olevad märgid tunti kohe ära, kuid nende eesmärki seal ei teatud....

Vahelduseks soovisid lapsed jälle valgusfoorimängu
 Ja siis laua äärde!

Igaühel oli laual selline luuletus ja selle kõrval pliiats.

Ärge nüüd ehmatage - ei pidanud seda lapsed mitte lugema!!! Kuid siiski, siiski - Karolin, Heidi ja Siim lugesid selle lastele ette. Tuletasime meelde, et aeg on helkurid välja otsida!!! Edaspidi õpime selle loo ka pähe.

Ja siis tuli selles luuletuses olevatele A- tähtedele ring ümber tõmmata. Teate, täitsa raske oli!!!

Neljal esimesel real jõudsime ka A-tähtede arvu kokku lugeda, siis otsustasime õue minna!!

                                 Jutt sai pikk ja tuim, aga tegelikult oli meil tore ja aeg möödus kiiresti!

Õues ootas Elo. Paar vahvat kapteni ja kuningaga mängu soojenduseks ja siis algas kaugushüppe harjutamine. Selleks kasutas Elo kõrgushüpet üle lati - maanduda tuleb ju kaugust hüpates kahele jalale. Kenasti tuli välja!!!

Spordipäevateade kõigile teadmiseks. 

See toimub lasteaia õues.

Homme algavad lasteaia õues ettevalmistused uue ja uhke mänguväljaku paigaldamiseks.

 Õuele tuleb ekskavaator, kes pinnase välja tõstab ja autod viivad minema. Laupäevaks tahetakse ettevalmistustöödega valmis saada. Nii selgitas vallavanem.