Eile õhtul hakkasid meie õues mürisema masinad - alustati eeltöid mänguväljaku paigaldamiseks. Töödega tahetakse laupäevaks valmis saada....

Poisid ronisid mööda aknalaudu nagu oravad. Kuid tüdinesid peagi, sest Malle muudkui virises ja vingus, et tulge alla ja ei tohi ja ärge ronige aknalauale ja mis iganes...

Ronisid mehepojad siis turnikal. Joel prantsatas kord vastu maad kah - pole veel harjunud meie mängudega!

Tüdrukud hakkasid värvima/otsima "teed lasteaiast koju". Oli neil ikka kannatust! Ja pildid tulid ilusad.

Pooltel lastel on veel töö tegemata, sest olin huvitatud, kui palju on vabatahtlikke tegijaid. Neid sai tänasega kokku vaid 8. Aga homme muutub töö kohustuslikuks. 

Siim ja Kevin lappisid dinosauruseid - ka tähtis töö!

Täna tuli Katriin kommikotiga, mille preili ise Poolast külakostiks kaasa toonud. Maitsvaid, imekena paberiga lutsukaid sai lunastada aga ainult L-häälikut sõnas ära tundes. Kõik said hakkama ja komme jäi veel teistekski mängudeks järele. 

Aitäh, armas Katriin sõpru meeles pidamast!!!

Siis alustasime luuletuse õppimist. 

Siin loeme lugulaulu karu häälega. Eelnevalt õppisime ridade kaupa,lugedes, siis kahe rea kaupa, siis loomi matkides. Karu häälega kordasime just selleks, et saaksin paar plõksu teha. 

Korrake kodus ka - nii saavad luuleread korralikult pähe. Eelmises blogitükis on salm olemas, vaadake sealt!

Siin põleb "valgusfooris roheline tuli".

Ja nüüd õue!!

 Mina oleksin tahtnud korraks metsa minna, kuid enamus lapsi keeldus kategooriliselt - nemad igatahes ei tule. Ja nii jäigi minemata. Eks ta õige ole ka - muudkui kamandatakse, mängida üldse rahulikult ei lasta.

Väike Oviiri-preili vaatas ootusrikkalt ringi ja nii saingi klõpsu teha.

Kes sina oled?-ei tundnud ma kohe tüdrukut ära. Mina olen Katriin,- sain vastuseks.

Lapsi sebis aga õues oi kui palju!

Sõime lapsed läksid tuppa teistest varem.

Enne sööki lugesime veel kord õpitud luuletuse üle. Pakkusin välja, et loeme näljase häälega. Nii hädiseid näljaseid annab otsida, ausõna!! Mattias ohkas laua äärde minnes, et tema ei jõuagi üldse enam käia...

Voodis olles kuulasid lapsed veel H. Cr. Anderseni muinasjutust "Ööbik" teise osa. Kolmas jäi veel homseks. 

Töine, asjalik ja päikseline hommik oli.