Tänane päev oli sündmusterohke!!!

Algas kohe huvitavalt - Heidil oli kaasas Lotte-raamat. 

Seal oli selline pilt, kuhu olid peidetud tähed Ö; Ä; Ü; Õ. 

Me kõik otsisime. Luubiga täitsa kohe. Igatahes minul sai kannatus otsa... Ei teagi, kas Õ lõpuks leiti või ei!! Igatahes Ä oli illlmatu jurakas keset lehte, kuid keegi ei märganud kohe.
Ka Siimul oli väga põnev leiutiste raamat kotis, kuid kahjuks vaadata ei olnud aega. Teine kord võta see äge raamat uuesti kaasa, Siim! Ma tahan ka teada, kuidas see kohviaparaat ikkagi töötab.
Peale hommikusööki läksime saali, laulma.

Siin pildil on liiklusvahend laev. Mäng vanaemad-vanaisade aegne, kuid samas väga kaasaegne: laev sõitis lauldes sadamasse, seal aga küsiti laevnikelt: kust laev tuleb ja kuhu läheb? Tuleb Eestist ja läheb Saaremaale. Kui palju laev maksab? 2.-€. Näete, kui odavaid asju veel liigub! Kas on ka tugev laev? Eks proovi ise!
Oli küll tugev laev.
Kui õueminekuks riidesse hakkasime panema, oli taevas uhke vikerkaar!!!

Mis värvid ja millises järjekorras, kas teate?
P- punane, O- oranž, K-kollane, R-roheline, H- helesinine, S -sinine, V - violet
Pea meeles sõna P O K R Ha eS Ve ja ongi vikerkaar koos!
Nii õpetas mulle mu lapselaps.

Õues ootas meid politseiauto koos kahe politseinikuga.

Kõigepealt tahtsime teada, kuidas peab siis lapsel jalgrattakiiver õigesti peas olema. Rando Alu ja Martin Piir olid lahkesti nõus seda demonstreerima: kiiver ei tohi olla väga kuklas, sest on kukkudes nägu kaitsmata. Ka ei tohi olla kiivri kinnitusrihmad väga pikalt kinnitatud - nii vajub kiiver kukkudes liiga taha.

Siis tutvustati meiel igapäevaseid töövahendeid: käerauad kinnitas Kevin juhendamise järgi Laurile.

Selle riistapuu nimi oli vist nui. Igatahes oli see algul väike, siis aga sai äkki pikaks. Kokku vajutas politseinik Rando selle vastu asfalti. Seda päris rasket ja valusat politseinike töövahendit kasutatakse väga harva.

Liiklusmärgid olid lastele vaatamiseks valitud sellised, mis meie kodualevis kasutusel ja kortermajade õueski vajadusel üles pannakse.

Mattias sai selga kuulikindla vesti. Lapsed võisid sinna pihta lüüa. See oli täitsa kõva. Seal pidi titaanplaat vahel olema, seletasid politseipoisid. Ja raske oli ka see vest - ega joosta pikka maad vist küll sellega ei jõua...

Lapsed, kes soovisid, võisid kõik ka politseiautos istuda. Meie Lauri valis autojuhi koha.
Mina olen seal kord juba istunud, seekord ei tahtnud - sain paar aastat tagasi kiiruse ületamise eest trahvi, siis sain selle "au osaliseks".
Vaatasime üle veel kõik vilkurid ja muud tuled, kuulasime erinevaid, kõrvulukustavaid sireene, sõime politseikomme ja oligi aeg politseinikega hüvasti jätta.
Aitäh teile politseinikud Rando ja Martin!! 
 Sellised kohtumised jäävad lastele kauaks-kauaks meelde, ja  tulevikus hoiavad kindlasti ära nii mõnegi halva teo - ei taha keegi meist käeraudu, nuia ega püstolit omal nahal tunda. Kõik me nägime, et sellise varustusega võetakse kinni iga kurikael

Meie uus mängukeskus sai just täna  õhtuks valmis.

 Ehitusmehed selgitasid, et las veel paar päeva kivistuvad tsemendisse valatud postid ja esmaspäeval võivad lapsed uuel väljakul tegutseda. 

Nii õpetliku, asjaliku ja mängulise lõpu sai meie liiklusnädal lasteaias.