neljapäev, 30. mai 2013

TÄNUKONTSERT, SÜNNIPÄEVAD, ÜHINE SÖÖMINE.

Kuigi lubasin, et rohkem blogi ei puutu, pean seda siiski tegema...!
Kõik kolm meeldivat sündmust paigutasime ühte päeva, õigemini ennelõunasse. 
Kuid hommik algas täiesti tavaliselt!

 Rando luges raamatut
 Karolin hoidis last,
 Jaanika toksis arvutis.
 Mina lehitsesin laual ajakirja "Pere ja kodu" (november, 2011) ja leidsin sealt väga väärtusliku artikli!! Uskuge mind, kallid vanemad, seda peate te kindlasti lugema! Veel parem, kui see alates septembrist koolipäevadel käeparast on!!!
Siis avastas Rando vana, 2001aasta kalendri põlispuudest. Lugesime selle kaanest kaaneni läbi. Mul endalgi  oli jälle huvitav!! Pildil on puu, mis vanarahva tarkuse järgi aitas paiseid ravida. Puu on mitusada aastat vana. Kuid 1989.a. panid paharetid puu põlema. Siiski hakkas puu uuesti kasvama ja praegu on puu ümbermõõt suurem kui kõrgus!
Tänupidu läks igati korda: lapsed esinesid julgelt ja ilmekalt, kõik laabus kenasti! 
Tänane söömine pidi toimuma metsas. Nii  ka tegime! Vedasime kõik metsa. Seal oli ilus, vaikne, rahulik. Kuid sääski mustmiljon!! Korjasime on toidukoti kiiresti-kiiresti kokku ja põgenesime lasteaia õue! Lapsed olid vaimustuses - mõtle, saab õues süüa! Ja veel sõimerühma väljakul mängida!!
Kevin jõudis aga enda päikeseprillid metsa ära kaotada...
 Isu oli kõigil hea! 

 Õues laulsime ära ka laulud sünnipäevalastele.
Toas jagasime vaid kaardid ja ja asusime tordi sööma. See oli tõeliselt hea tort!!!
Jäi üle veel vaid sünnipäevalapsed üles tõsta, mida mitte ei saa ega tohi tegemata jätta!!! Kuid sünnipäevalapsi oli tervelt 5 - nii et ega see kerge polnud...

Ja oligi aeg igapäevaste tööde juurde tagasi pöörduda. 
Kreete sättis kotti kõik, mis kapis veel oli.  Rebeca sai koju kaasa" kommi", mis võimlemispeol vajalik.
Kuulsin veel, kuidas Siret magamistoas lastele raamatut luges...

Homme on veel päev...

kolmapäev, 29. mai 2013

TÕELISELT TORE TEISIPÄEV.


Viimane koolipäev on tähtis kõigile. Sel erilisel päeval laulab süda rinnus, tunned end maailma kõige õnnelikuma ja vajalikuma inimesena. Siis vaadatakse tagasi, et meenutada neid, kellega koos oldud, mida ühiselt tehtud. 


Oma lasteaiaaastaid meenutama ja kasvatajaid  külastama tulid eile ka meie gümnaasiumi 9. klassi tänavused lõpetajad. Nemad kasvasid kooliküpseks Marje Lepiku ja Liina Mägi käe all. Kõigepealt sai tehtud ühine pilt. Siin on koos 9. klass ja praegused Marje-Liina lapsed. 
Meie suureks üllatuseks tulid külla ka 5. klassi lapsed koos õp. Kärneriga. Õp. Daisy Kärner on 9. klassi klassijuhataja, kuid oma lastega kaasa tulla ei saanud, sest 5. klassis pidi samal ajal olema bioloogia tund. Nii nad siis ka lasteaeda tulid. Ja oh üllatust! - ka nemad on Marje ja Liina kunagised kasvandikud!!!
Tüdrukud piirasid Klaar, Hedgari sisse ja kilked ei tahtnud lõppeda! Hedgar oli lasteaia ajal väga emotsionaalne ja meeldejääv poiss.  Lapsed tunnevad, kellega saab mürada, kelle lähedal  end hästi tunned! Rõõm oli neid koos vaadata!
Mänguväljak on meil suur ja lai ning uudistamist jätkus kõigile. 
Toas tundusid lauad toolid kuidagi tillukestena, aga istuda oli päris hea. Tolleaegsed voodid olid veel reformpõhjaga ja rauast, kuid vahetult  enne kooliminekut  sai magada ka praegustes, kaasaegsetes voodites, mäletasid lõpetajad.
Mõistatati koos mõistatusi, mis elevust tekitas. Iga lõpetaja kirjutas keraamiste värvidega lillevaasile enda nime. Maja taha istuti koos elupuu, mis lõpetajatel kaasas oli.
Ja oligi aeg minema hakata, sest ees ootas veel rongkäik, milles kogu kool osales. 
Aitäh, kallid lapsed, et meid unustanud pole! Tänu teile tunneme, et meie koosoldud aastad on vajalikud, südamlikud ning soojad! 
Õhtul tähistasime ühises pidulauas lasteaia õppeaasta lõppu.
 Pille ja Sirje olid hoolitsenud kõige ja kõigi eest. Peolaud oli imeline!!
Aitäh teile!!
Õnnitlused ja sünnipäevalaul maikuu sünnipäevalastele.
Tore punkt sellele töisele aastale on pandud.
 Ees ootab pikk, eestimaine suvi.
SOOVIME KÕIGILE SOOJA MEREVETT NING TULIST RANNALIIVA! JALUTAGE LASTEGA LOODUSES, SÖÖGE MAASIKAID JA ROHIGE PEENRAID!
 GRILLIGE KÕIKE, MIS SUVI PAKUB!
KOHTUMISENI SÜGISEL!!

esmaspäev, 27. mai 2013

ISTUTASIME PUU

Hommik oli soodne puu istutamiseks - niiske ja soe. Oli meil ju Pilvi metsas ootevalmis, et meie õuele tulla.
Kõigepealt arutasime toas pikalt ja laialt, et mida sinna kirja veel kirjutada. Oi, see kiri sai pikk ja põhjalik! Siis panime kirja purki ja õue! 
Kõigepealt kaevasime augu, kuhu panime purgikese kirjaga.
Tegime ühise pildi ka kohe, sest seljataga oli juba ju kirja kirjutamine ja lauluproov saalis. Oli arvata, et kui Pilvi saab korralikult uude koju, on kõik juba ratastega sõitmas.
Leidsime Pilvi kiiresti, sest lint ju oli kaelas! Hakkasin siis kaevama. Lapsed olid mures, et Pilvi peab enda kodust nüüd ära minema ja mitte kunagi enam tagasi ei saa! Kui Pilvi juba ämbris oli, siis panime talle kodust ka mulda kaaasa, et nii on võõras kohas parem olla. Kuid Katriin arvas, et parem mõtleme nii, et Pilvi lihtsalt kolib!! Tõesti, nii on ju palju rõõmsam mõelda! Meie lapsed on tõesti väga südamlikud ja heasoovlikud!!
Siin meie Pihlakas Pilvi siis on - sirge ja sihvakas, valmis kasvama uues kodus. Mängisime tema ümber mõne tüdrukuga veel ka "Kes aias!", et Pilvil ikka rõõmsam meel oleks.
Kui mõni isa seda blogi loeb, siis ole kena ja too meie Pilvile toeks üks kepike, et tal kindlam seista oleks!

Küsisin lastelt siis täna, et miks vahel nutad, kuigi pole valus, pole see ei rõõmust ega kurbusest, õnnest ega õnnetusest? 
See on sellest, et südamel on valus, teadsid lapsed kohe vastust! 

laupäev, 25. mai 2013

MAIKUU JA PEAGI SUVI!

On laupäeva hommik. Puhkepäev. Kuid mõtted tiirlevad aina lasteaia ja minu kallite Sipsikute ümber. Pisarad tulevad tahes-tahtmata...Need pisarad pole ei kurbusest, kuid ka mitte rõõmust. Küsin esmaspäeval lastelt, miks tulevad pisarad, kui sa pole ei kurb ega rõõmus, õnnetu ega õnnelik. Nemad kindlasti teavad!
Jäänud on veel nädal. Nädal koos lastega, keda jääme meenutama kogu ülejäänud elu. Elame koos Elle ja Siretiga läbi kõik nende rõõmud ja mured, mis meieni jõuavad. Ja eks me loodame, et nemad meidki ei unusta!
Kuidagi ei suuda end kokku võtta, et vaadata tagasi viimastele nädalatele, kuigi näen, et te, head vanemad, seda ootate! Kuid vahel tuleb end ületada..Võtan pildid appi.
 Poisid hüppasid klotsidele ja kõik lendas õhku!!
 Aga siin oleme juba Tartus, AHHA-keskuse ees. 
Selja taga on pikk-pikk sõit, mis tegelikult päris kiiresti läks!!!
 Fuajees olid sellised värgid. ma ei saanudki teada, mis asjad need tegelikult olid...
 Vaat just nii suured peaksid olema täiskasvanute toolid-lauad, 
kui vaadata täiskasvanute toole-lauda laste pikkuse suhtes.
Ema-isa kohvitass on lapse jaoks just nii suur ja raske!
 See oli esimene saal. Lapsi köitis tõstuk, seal eemal, mis kaks last sinna torni otsani tõstis. Ma ei tea, kuidas nad selle kaika abil end üles vinnasid ja sealt alla said, kuid see oli laste üks lemmikkoht. Küll Karen meelitas mind sinna peale, aga ma ei julgenud minna...
 Siin oli selline klaasiga kaetud koht.
 Kui sinna sisse vaatasid, siis nägid teise klaasiga kaetud kohas olevaid lapsi.
 Siis jagunesime kahte töötuppa. Meie uurisime sööbikuid ja pisikuid. Jutt oli väga asjalik ja mina isiklikult sain ka palju targemaks. Pärast küsisin töötoa tegija käest, kas nad on üliõpilased. Jah, just seda nad olid. Meie Älis oligi bioloogiat õppiv neiu. Ta oli mures, et äkki oli tema jutt raske nii väikestele lastele. Tegelikult ei olnud!!
 Siin on poiste lemmikud - dinosaurused.
Mulle meeldis väga väljapanek tõelistest inimeste prepareeritud organitest. Lapsed küsisid, et ega need päris ei ole. Mina vastasin, et ei ole muidugi! Kuid siis tuli mu juurde pildil olev giid Anne Marleene Eller, Tartu Ülikooli Anatoomia Instituudi laborant, ja selgitas, et on küll tõelised! Nojah, ma teadsin seda isegi, kuid laste rahustuseks ütlesin teisiti. Vestlesime giidiga päris pikalt ja sain näiteks teada, kuidas tekib vanuritel dementsus, milline näeb välja vähist puretud kehaosa ning veel palju-palju muud!! Pilti näitusest kahjuks teha ei tohtinud...
Ja siis sai fotokal jõud otsa... Olin laadida unustanud.  
Just siis, kui Elistvere loomapark ees ootas. Ja seal oli imeline! Eriti vahva oli karu, kes meile lausa esinema tuli. Keeras, pööras, viskas end pikali ja sügas end... Mida kõike ta ei teinud. Kuid toredad olid ka teised loomad keda nägime, kitsed, põdrad,metssead ja kes kõik veel!! ja algaski sõit koju! See tundus veel lühem kui minek. Tore, asjalik ja emotsionaalne reis oli!!!
Käivad jutud, et AHHAA kolib suveks Pärnu, Port Artur 1, alumisele korrusele. Külastage kindlasti!!
 Lapsed armastavad viimastel päevadel eriti toas mängida. Alati on õue tahetud, nüüd vastupidi. Eile hommikul tulid poisid tagant toast suure "tõllaga", Marten peal. Küll oli uhke vaadata!

 Meie kevadpidu. Siin oleme juba peoootel, valmis ette astuma.
Peojuhiks olid mesilane ja karu. Karu oli nii unune, et isegi pildile ei jäänud...

 Ega lapselast ei saa ometi pildistamata ja teistele näitamata jätta!!!

Elo on meie tüdrukute üle väga uhke ja väga rahul. Me oleme tõesti tublid! Nojah, nemad on!!!
Ja pühapäeval tantsivad nad Vallikäärus esireas!!! Igaüht sinna juba ei lasta, ikka kõige kõige kõige paremad!
 Enne viimast laulu jagati jäätised ja itimees Andrus seab mirkofonid õigele kõrgusele.
Iga pidu saab ükskord otsa... Nii ka meie oma!!!

Esmaspäeval istutame puu, pihlaka Pilvi. Kohe hommikul, kui teised lapsed pole veel õue tulnud. Pilvi ootab meid metsas, punane lint  kaelas.
Neljapäeva hommikul täname väikese kontserdiga kõiki maja töötajaid ja lapsi toreda koosveedetud aja eest!
Lõunal oleme kõik Sipsikud ühises, pidulikus peolauas koos.  
Reedel võib veel koduski hinge tõmmata, kel aega ja võimalust.
Laupäeval kohtume kell 10,00 lasteaia saalis. 

esmaspäev, 6. mai 2013

TÄHELEPANU!! TÄHELEPANU!!


SIPSIKUTE MÕNUS MAIKUU 2013

8. MAI, KOLMAPÄEV
REIS AHHAA KESKUSESSE JA ELISTVERE LOOMAPARKI
VÄLJASÕIT KELL 7,00 HOMMIKUL.
KAASA TERVISLIK HOMMIKUSÖÖK JA JOOK
********************************************************
16.mai
SINILILLEMÄNGUD VÄNDRAS
KAHJUKS EI SAA KÕIK OSALEDA...
OSALEJATE ARV ON ETTE ANTUD.
*************************************
23. MAI, NELJAPÄEV, KELL17.00
PESAMUNA KEVADKONTSERT
ILUSA ILMA KORRAL ÕUES.
************************************************
30. MAI, NELJAPÄEV
SIPSIKUTE TÄNUPÄEV LASTEAIAS.
MEIE TÄNUKONTSERTKÕIGILE PESAMUNALASTELE.
PIDULIK LÕUNA
SUVISED SÜNNIPÄEVALAPSED
HOOLITSEVAD MAGUSA EEST LAUAL.

MUUSIKAKOOLIS SISSEASTUMISKATSED.
MIS KELL – EI TEA...

******************************************************************
1.  JUUNI, LAUPÄEV, KELL 10,00

PIDULIK AKTUS „HÜVASTI, LASTEAED!“

LASTEAIA SAALIS.

MUUSIKAKOOLI LÕPUAKTUS KELL 16,00
muusikooli lõpetajatele
***********************************************************

2. JUUNI
PÄRNUMAA VÕIMLEMISPIDU
OSALEB 8 TÜDRUKUT
**********************************************************************

PÄIKESELINE MAI

Arvuti ei meeldi enam, kui päike aknast sisse paistab ja sügisesed kuivanud lehed lausa paluvad end kompostihunnikusse transportida. Niisiis teen lühidalt ja konkreetselt.
Tänud Heidi perele! Küll oli maitsev leib ja või! Kõik sõid ja kiitsid!! Omatehtud on ikka hästi tehtud!
 Saalis tegid teatrit meie oma õpetajad. Igatahes andis etendus silmad ettte nii mõnelegi kallihinnalisele teatrietendusele.
Lastele meeldis kõige enam:

  • jänkuisa sõi öösel salaja krõpse ja sai jänkuema käest riielda.
  • jänkuema rääkis uudisest.
  • jänkuema aevastas, kui autoga sõitsid. Ja s'õit oli üldse tore. Seal oli ka vahva laul, mis kogu aeg kiiremaks läks
  • haigused olid vägevad - üks oli sõnakuulmatus ja teine arvutivaatamus.
  • kui jänkud jäid magama ja siis oli laul.


  • laulu ajal said kõik kaasa teha.



  •  kui kõik kasvatajad tulid välja, siis oli hästi rõõmus tunne!!!


  •  Jaanika ja Sireti laul oli väga ilus

 Esmaspäev on meie, Sipsikute rattapäev. 
Miks ootad sõidupäeva?

  • Saab sõpradega sõita
  • On hea tee. Kodus on halb - 2 auku sees.
  • Kodus ei näe, kuidas sõidad - pead ümber maja minema.
  • Kodus on kividest rada.
  • Kodus ei lubata üldse sõita
Kahju, et
  • ei või igapäev sõita
  • liiga järsud kurvid.
  • vahel ununeb ratas maha...

Siin saab õpetajale näidata, et oskan juba ühe käega ka sõita.

Eks eelmises nädalas oli vähe lasteaiapäevi kah!
 Kuid nädalavahetusel olid väga ilusad ja päikeselised kevadilmad. 
 Mina nägin, kuidas Varblasse kerkib tuulepark. 
 Imetlesin hanepere. Ema istub juba 7 muna peal ja ootab tibukesi.
 Loomulikult käisime mere ääres. seal oli imelius!!
Kuid rand veel koristamata...
Kahju hülgepojast!!
MÕNUSAT TÖÖNÄDALAT KÕIGILE!