Veel mõni päev ja ees ootab pikk puhkus!

 Pakun teilegi võimaluse vaadata, kuidas suvel elan ja kus-kuidas puhkan. Välismaale ei kipu, suvekodu(abikaasa isakodu) korvab kõik.

Olen pärit Tõstamaa ja Lihula vahel asuvast kohakesest Varblast. Seal veedan kõik oma suved, kaasas nii palju lapselapsi kui võimalik. Abikaasa peab seal loomi, et lapsed teaksid, millised eluviisid neil on, mida söövad, kuidas käituvad. 

Lambad ja kitsed on juba minevik, samuti vasikad. Kitsi peab nüüd naabrimees.

 Praegu on meil 5 kana ja kukk, kes suvehommikutel meid äratab.
 Esimestel päevadel ärkan juba esimeste kiremiste peale, nii kella 4 paiku, kuid seda vaid mõned päevad. 

 Loomulikult on meil lugematu hulk küülikuid.

Kaks valget hane, Artur ja Aada, sulistavad rõõmsasti vees. 

 Emahani  Aada istub praegu pesal, all 7 muna, ja 4. juunist tatsavad ehk meie hoovis ka siis mõned hanepojad. 

Laste lemmikud on muidugi koerad. Rianna veedab nendega enamiku päevast.

Kuid lähedal on imekaunis mererand Matsi, nii 6 - 7 km..
Seal veedame kuumadel suvepäevadel enamuse ajast. 

RMK puhkekohti on rannas koguni 3. 

Telkimisruumi on laialt.

See pilt on aga Varbla puhkeküla rannast, mis meie kodust vaid 3 - 4 km. kaugusel

...kus võimalus ka ööbida... 

...ja peolaud tellida või lihtsalt sööma minna. 

Siin rannas tuleb aga telkimise eest tasuda!

Mõlemad rannad on väga kenad ja puhta liivaga. 

 Vaat nii veedan oma suved koos lastelastega. 

Kui satute Tõstamaa kanti, kus suvel algab jälle etendus "Pruutide kool", siis tulge kindlasti ka Varblasse! 

 Astuge ka Välja tallu sisse, mis kohe suure tee äärde jääb.
Ootame teid! 

Telk püsti ja puhkus algab! 

KAUNIST SUVE KÕIGILE!

Meie kärbsenäpi pesa. Korvis, sauna ukse taga. Kaks suve tagasi.

REEDENE RÕÕM!!

RÜHMAPILDID SAABUNUD! 


VÕTA KAASA 2,30 EURI JA PILT ON SINU!


***************************************
AITÄH, AITÄH, AITÄH!!! 

Ja veel palju, palju, palju häid sõnu kõigile lapsevanemaile tänasest üritusest aktiivse osavõtu eest! Kindlasti organiseerime järgmisel aastal rohkem üritusi/võimalusi, et lapsed saaksid rohkem esineda, õppida  lavalaudadel seisma, kuulama ja arvestama seal kaaslaste ja pealtvaatajatega. Olime täna Sireti ja Ellega väga uhked oma laste üle: julged, hakkajad, kohusetundlikud, rõõmsameelsed ja mis kõik veel!!  Veel uhkemad ja tänulikumad oleme aga tänase toitlustuse poole eest hoolitsenud vanemate üle - seda pole enne nähtud, et õpetajad ei pea mitte lillegi liigutama, kõik sujub nagu iseenesest!!!! Tänu meie heale koostööle saame veel järgmisel aastal palju korda saata! Nimesid ei nimeta, sest ei tea, kes kõik selle mõnusa koostöö osalised olid. 

Matkarivis oli meid 56. Lugesin ära.

 Siiapoole purret jäi 10 matkajat - minul isiklikult, sai julgus otsa. Julgemad on  juba üle...

Siis algas esinemine. Elo ütles kohe ära, et praegu on eesriie ees. Tegelt polnud, aga sebimisest sai aru küll, et riie on ees. Aga kui "riie eest ära läks", oli ikka uhke etendus kuningatütrest küll. Väga uhke!!! Siinkohal täname meie Elot, kes lastele võimlemiskava õpetas.

Järgnesid laulud ja luuletused. Eriti püüdlikud olid Mattias ja Kevin. Nemad olid omad salmid pähe saanud lausa üleöö!!!

Ja siis luges Karolin luuletuse, kuidas tuleb õues süüa. 

Luuletuse lõppedes teadsid kõik lapsed, et on aeg toidu kallale asuda. Puu- ja juurvili dipikastmega maitses igati, kuid peagi jõudis aeg teise laua kätte, kus olid imehead kringlid, nii magusad kui soolased. Egert seletas mulle, et kui ma selle väikse tüki ära söön, siis võtan selle suure.  See oli soolane kringel - imepehme, mahlane ja pitsamaitseline. Mmm, kui hea!!! Heidi isa hoole all oli kohvitermos,Elis Kristeni ema  Janika vaatas, et lastel ikka rosinatega kringel ka taldrikul oleks.

Jutuajamisel selgus, et meie tulevik on tänu lastevanematele päris helge - kui jõud ühendada, saame sügiseks rühmale uue näo!!! Ja riietekapid... nojah, see jäägu saladuseks. 

Tunnen mingit tükikest kurgus, mis pisarad silma surub.. Tänupisarad kõige hea ja ilusa eest tänasest päevast!

HEAD ÖÖD JA ILUSAID UNENÄGUSID!!!

 Kevad vaatab uksest ja aknast sisse, meelitab õue ja aeda. Arvuti tukub nurgas, monitor pime ja kõlarid tummad. Ega ta selle üle kurvasta - temalegi meeldib kevad!

 Siiski, mõned ülestähendused annavad endast märku, et Malle, võta end kokku!

Ühel vihmasel ja külmal hommikul arvasid Rando ja Kevin, et teeks tuppa suve:

• vahtrapuu igasse tuppa, Siis saavad poisid puu otsa ronida. 
• liivakast riietusruumi
• tualettruumi ringrada ja bassein.
• batuut söögituppa. Mina pakkusin, et tooli suurune - saab ühe jalaga hüpata, muidu ei mahu ära. Poisid naersid mind välja. See pidi üks kõige tähtsam asi olema ja peab väga jurakas saama.
• kiigud paneme nukunurka. Nii arvasid juba tüdrukud.
• Mida sööme? Arvati, et banaane ja otse puu otsast. 

                                                      Ei mingit probleemi, et õues on jahe!

Sellel pildil on meie väike aed: Heidi vanaema saadetud kõrvitsad, millest kaks ei idanenud.

 Kõige vasakpoolsemas potis on aga Kevini toodud vahtrapuu. Ei teagi, kas peaksime selle kevadel õue istutama, või ootame sügiseni, kuni väheke veel sirgub. Peame asjatundjatega nõu. Vahtrapuu on ka nüüdseks potis väheke rohkem jumet võtnud.

Sellel pildil on kuldnoka munade tühjad kestad. Need leidsin, kui Riannaga suvekodus käisime. Tüdruk oli väga vaimustatud, et sinised munakoored. Vanaisa teadis rääkida, et kuldnokk viib koored pesast kaugemale, et vaenlased ei teaks, kus linnupesa on. Ja tõesti - koored olid lageda välja peal!!

Praegu aga meelitab liivakast...

 .. kus hea võimalus lapsega sõnu kokku seada.

Meie tegime selle sõnaderägastiku küll toas ja plastiliinist, kuid saab teha ka õues ja liivale näiteks. 

Siin on kokku 5 sõna. Iga sõna algust tähistab väike märgike. 

Ühel õhtupoolikul istusid Karolin, Mattias ja Egert õue tulles posti otsa ja tulid kordamööda alla alles siis, kui kojuminek oli käes! Lihtsalt istusid ja ajasid juttu.

Vahepeal etendus meil nukunäidend "Tare-tareke". Esitajateks meie enda maja õpetajad: Ülle, Siret, Kersti, Leelo, Kaie, Marika, Piret, lavakujundaja/siil Liina ja muusik Marje.  Kahjuks ise seda etendust ei näinud, kuid lastele meeldis väga-väga. Kuidas ja millest seal juttu oli, sain loomulikult põhjaliku ülevaate. Annan selle siinkohal ka teile edasi:

Konn leidis maja. läks sinna elama. Sellepärast läks, et vaatas ja hüüdis, et kes selles tarekeses elab? Mitte keegi ei elanud.Vaatas sealt aknast välja. Tuli hiir lauldes. Laul lauldi mulle ka kohe ette: hiiretips läks putru keetma... No kes elab? Konn elas ju! Hakkame siis koos elama! 

Hakkasid jahu tegema. Köögis, ei toas ikka! Tegid sellest taigna. Kuni äkki tuli kukk. Tõstis pea põõsa tagant välja. Kires ja kaagutas. Kutsuti ka tuppa.

Hiir hakkas hambaid teritama, konn küpsetama, kukk mängi lõõtsapilli.

Siis tuli siil, hakkas valvet pidama, värava juures.

Natuke valvas, kuni tuli hunt. Ta ei saanud sisse. Surus ja surus ust, aga ikka ei saanud sisse. Ja siis ta ütles lihtsalt, et tehke lahti! Aga need teised ei teinud.  Siis tuli metsast rebane, aitas teda suruda. Ikka ei saanud. Kutsusid karu. Aga siis jäi sellel käpp ukse prao vahele kinni. Siil võttis kinni selle. Kukk hakkas karjuma: võtke kinni! Rebane läks minema.

Aga tuli varsti tagasi ja siis sai kuke kätte. Niimoodi sai, et ütles läbi akna, et sa oled väga ilus, kukk! Ja kukk tuli välja. No ja siis rebane krabas ta kinni. Siil tuli oma okassärgiga teda torkima. Ja rebane karjus ai-ai-ai!! Ja tõmbas saba ära ja siis punased tutid lendasi kohe. Lõpp oli käes!

Mis oli kõige toredam selles etenduses? Kõige toredam oli lõpp, kui kasvatajad koos tantsisid nukkudega. 

Täna tulevad meie etendust vaatama veel algklasside õpilased.
KÄ'äisin ise ka vaatamas. Tõesti oli vahva!! Väga lastepärane ja parasjagu pikk.
Tublid õpetajad! Aitäh!

***************************************************

Homme, kolmapäeval, 23. mail, hommikul, ootame kõiki lapsi ühisele pildile!

*************************************

 Neljapäeva koguneme lasteaia juurde  kell 17,30. 

Sõidame välja koos, sest paljud ei tea, kus jahimaja asub.

 Kuid võid ka iseseisvalt kohale minna!!

*********************************************************

Matsi rand.

Sinu ingli nimi

Päev enne sündi küsis laps Jumalalt:" Miks ma lähen sellesse maailma? Mida ma pean seal tegema?"Jumal vastas:"Laps, ma kingin Sulle ingli, kes on alati su kõrval.Tema seletab sulle kõik." - "Aga kuidas ma temast aru saan, ma ei oska ju tema keelt!" - "Ingel õpetab sulle oma keelt. Ta hoiab ja kaitseb Sind kõikide hädade eest," vastas Jumal. "Aga millal ma Sinu juurde tagasi pean tulema?" usutas laps edasi. "Ära muretse, sinu ingel räägib sulle kõik," vastas Jumal. "Mis minu ingli nimi on?" tahtis laps teada. Jumal vastas :"Pole tähtis! Tal on palju nimesid. Aga sina kutsu teda emaks."

                                                                                          RAAMATUST "KULDSED LOOD"

ILUSAT, KEVADIST JA SÜDAMLIKKU EMADEPÄEVA KÕIGILE!

Hommik algas lillede korjamisega peenralt. Jaanikaga kahekesi käisime. Kitsekakrad juba õitsevad, kaskedel hiirekõrvad küljes - vaasid said kenad!


Patjadel istudes tuli jutuks kevad, seemned, taimed. Heidi oli koos vanaemaga mulda pannud kõrvitsa seemned, 1. mail ja Heidi tõi need kohe lasteaeda.Täna hommikuks oli üks seemneke nina piiiiisut mullast välja pistnud!! Aitäh, vanaema!!
Karla kodus olid maha pandud juba herned, till, sibul, porgand.  Ja apelsini seemnest olevat Karlal kodus juba päris ilus taim kasvanud!! Kareni, Kevini, Katriini, Karolini, Elis Kristeni ja Heidi kasvuhoones/aknalaual sirguvad tomatitaimed ja lilled. Egert arvas, et tema kodus istutatud kirsipuu otsast saab küll varsti marju!


Siis võtsin teemaks meie tulevase peo jahimajas. Rääkisime koprarajast, esinemisest. Jutuks tuli ka söömine. Et mida siis seal süüa võiksime. Laste arvamused olid sellised: kotletti, liha, vorsti, friikartuleid, hot dogi, jäätist, kala, kalapulki, kanaliha, porgandit, kommi. Kommentaare ootan teie poolt!.


Õues ootas meid täna peale liikumistundi Elo. Temal oli ette valmistatud orienteerumine. See oli väga vahva ettevõtmine!! Meeldis väga nii lastele kui meile, õpetajatele! Ei hakka siinkohal pikemat seletama - küsige laste käest! Tänud Sulle, Elo!

Sel nädalal räägime rohkem kui tavaliselt, putukatest. Alustasin, peale hommikusööki, puhtast paberilehest, mille keskele kirjutasin sõna PUTUKAD. lapsed said nüüd ühe sõna õiguse - Kui tõstad käe ja saad vastata, nimeta putukas! Ja teate, lapsed nimetasid järjepanu 12 putukat: kärbes, sitasitikas, lepatriinu, mesilane, sipelgas, ämblik, herilane, põrnikas, sääsk, kirp, puuk, rohutirts. Peale õuest tulemist võtsime asja uuesti ette ja veel lisandusid vaablane, liblikas, kiil, metsmesilane(kumalane), lilleputukas (jooksis laua peal ja veel lilledes oli ka neid). Me ei vaadanud ühtki pilti, lihtsalt nimetasime. 

Tõsisemalt avaldasid lapsed arvamusi mesilasest. Seda tegime juba olles voodis:

• nõelab
• imeb või võtab lillelt mett
• segab mett süljega või nõelaga ja viib enda pessa, ei, ikka tarusse.
• mesi on kasulik, teeb terveks
• tal on heledad tiivad nagu vesi.
•  tal on jalgade peal kaks ämbrit ja seal sees on mesi. Tegelt on tal paha lennata, ei saa maanduda.
• mesilane on kena.. kollase ja musta triibuline.
• kui mesilase kodu on puu otsas ja siis kaikaga vehid seal nende kodu juures, tulevad nad sind karja kaupa nõelama. Pane siis kohe kodu poole jooksma!
• nõel tuleb kahe rahaga(sendiga) välja pigistada.
• nõel on tal pepu küljes.
• peale nõelamist sureb mesilane ära.
• tal on peenikesed karvased kõrvad või tundlad.
• tal on kaks , või ikka neli jalga.
• seisa paigal- siis mesilane ei nõela!!

Järgnes jutt "Sipsik võitleb herilastega". Herilastest räägime homme. Tunnistasin lastele, et tean herilastest vähe ja homseks õpin juurde. Aga juttu palusin ka emal kodus veel kord lugeda. Eks homme kuulen, kas loeti! 


Veel jõudsime piltide järgi jutustamist ja loogilist mõtlemist harjutada. Seda tuleb teha iga lapsega eraldi. See on koolis väga vajalik oskus. Ka arvutamist tegime paari lapsega. Kuid aega mängimiseks peab ka jääma. Mis sellest, et  õpime ka  mängides - need mängud on minu algatusel ja pole nii huvitavad ja vabad kui lapse enda mängud. 

Karla ring ja värvid.

Leidsin eile lõuna ajal rühmatoast töölaualt assortiikarbi koos kirjakesega. Aitäh, Marika! Mõnus tunne oli! Mitte ainult minul, vaid kõigil lasteaiaõpetajatel. Head sõnad ja ootamatu meelespidamine teevad alati südame soojaks ja meele rõõmsamaks-rahulikumaks!!! 

http://www.ohtuleht.ee/475640

Kuid lõuna ajaks olime juba jõudnud südame heaks kõndimas käia. Ikka kõik koos.

Esimese peatuse tegime täna kohe metsa ääres. Metsaalune oli ülastest valge.

 Sealsamas kõrval ka mahavisatud kiletükid, pudelid...

Järgmisel korral võtame prügikotid kaasa.

Mina, kui kõige vanem ja hädisem, jäin ainsale pingile istuma, mis poolel teel kõndijaid puhkama ootab.. 

Lapsed aga sibasid edasi.

Ilus vaatepilt avaneb meie alevikule sealt pingilt. 

Leelo ja Marje lasid lapsed nüüd puhkama-  tagasi, minu juurde, pingini, võis tulla nii kuidas jalad võtsid!!!See ju vana tõde, et kõndimine on lastele töö, jooksmine aga puhkus.

Tagasi jõuti nii, kuidas keegi - koos või  üksinda, kõndides või joostes.

Et hinge tõmmata, kogunesime pildile ja matkisime metsloomi. Pildil on põdrad.

 Arutelust selgus, et me ei teagi, mis häält põder teeb...?

Ja juba paistabki lasteaed! Aega mängimiseks veel jagus!

Õues olid ka kõige pisemad ja kõige kõrgema künka otsas!!

Jan ja Anni. 

Kiikuda meeldib kõigile.

Päiksekesed istusid vaibal, mille Marje õue tuulduma tõi.

Tegelikult pean tunnistama, et  kolm viimast pilti on kolmapäevast.

Peagi on käes aeg, mil oleme rohkem õues kui toas.  

Vajab puhkust minu blogigi ja nii tihti enam uudiseid ei tule. 

Kuid ega sügis mägede taga pole!!!

Eilne lugu DELFIs poisist, kes kiigel kaela vigastas, tekitas jälle tunde, et kõik lasteaednikud on laisad, lollid, lohakad, saamatud, vastutustundetud, südametud... ja mis kõik veel. Kommentaarid olid lausa hirmuäratavad. Jah, juhtunu oli tõesti hirmus!! Jah, oleks kohe tulnud emale teatada. Oleks oleks olemas...

Eile oli meie rühmas kohal 18 last. Igal lapsel kaasas kodust omad harjumused, tõekspidamised, läbielamised. Igal emal-isal on tagataskus omad reeglid, et elu paigal püsiks. Igal lapsel omad tunded ja arusaamad elust. Õhtul tahab iga ema teada, kuidas tema laps lasteaias oma päeva veetis:  mida tegi, kellega mängis,  kas laps täna hästi sõi, kuidas lõuna ajal magas, mis head-halba juhtus, millele kodus tähelepanu pöörata .... Meie töö on jõuda iga lapseni, iga päev, iga hetk. Töö ei ole meie jaoks õige sõna. Tööd võid teha mõtlemata, vaid käsi või jalgu liigutades, monotoonselt. Meie nii ei saa ega oska. Me kuulame, vaatame, arutleme, naerame, nutame, pahandame, lepime koos... Lapsed jäävad meie omaks ka siis, kui nad koolis õpivad, kui tööle lähevad, kui neil hästi või  vahel halvasti läheb -  ikka on nad meie lapsed.  Kas Marje või Leelo, Malle või Kersti lapsed. Elame nende tulevikule ikka ja alati kaasa. 

Lasteaiaõpetaja töö on ilmselt üks vastutusrikkamaid üldse: vastutan laste elu ja tervise eest. Lihtsad ja arusaadavad sõnad, eks? Peale tänavuseid kurbi ja traagilisi juhtumeid lasteaedades mõtlen sageli, kuidas olen need 41 aastat ometi lasteaias vastu pannud. Siia lisaks veel 5 aastat koolis õpetajana. 

Arenguvestlusel küsime vanematelt: kuidas, kui tihti, ja mille eest oma last kiidad?  Vastused on rasked tulema. Mis siin ikka kiidad - koristab toa ära või aitab siit-sealt, normaalne ju!! Aga küsimusele, kui karistada on vaja või riielda, mille eest ja kuidas teed, on lihtsam vastata! Ometi peaks asjad teistpidi käima/olema. Sama kehtib ka suhtlemisel täiskasvanutega: harva, kui töökaaslasele kiitva sõna ütled - lihtsam on vigu otsida. 

Heiki ja Ringa Raudla raamatus"Kuldsed lood"

 on meie, lasteiaõpetajate, toetuseks/kiituseks öeldud:

Kõike olulist õppisin ma lasteaias.

Tarkus ei asu mitte akadeemiliste õpingute tipus, vaid lasteaia liivakastis. 

Neid asju olen ma õppinud seal: 

Jaga teistega kõike...  Mängi ausalt... Ära löö teisi... Pane asjad oma kohale tagasi... Tee korda, mis sa segi oled ajanud...Ära võta võõraid asju...Kui tegid kellelegi haiget, palu andeks... Pese enne sööki käsi... Tõmba vett peale... Küpsised ja soe piim on sulle head... Ole kõiges mõõdukas... Õpi iga päev midagi juurde... Iga päev mõtle ja joonista ja maali ja laula ja tantsi ja mängi ja tööta natuke... Pärastlõunal tee väike uinak... Kui lähed välja maailma, pane tähele liiklust, hoia käest kinni ja püsi teiste juures... .... Pane tähele, kui imeline on maailm!