esmaspäev, 30. aprill 2012


TÄHELEPANU, LAPSEVANEMAD!

KÄES ON KEVAD JA LASTEAIA TÖÖAASTA JÕUAB LÕPULE.

PIDULIK LÕPETAMINE TOIMUB MAIMAS
 JAHIMEESTE MAJAS

KOHALE TULE OMA TRANSPORDIVAHENDIGA!!

24. MAIL, KELL17.30.

  • VÄIKE RETK KOPRARAJALE
  • TEEME KOKKUVÕTTE MEIE TÖÖAASTAST JA SEAME UUSI SIHTE.
  • MÕNED ETTEASTED LASTELT.
  • EINE MURUL: a 1,50 €. Ettemaks rühmaõpetajatele või lapsevanematele Karits, Ene ehk Busch-Vaher, Janika kätte. Anna enda pere osavõtjate arv hiljemalt 10. maiks teada ja tasu osamaks!
                                                                   JAHIMAJA TALVEL
TULE KOGU PEREGA LOODUSESSE!!
**********************************************

Kallid lapsevanemad!
Ootame teid registreeruma

"Rajame mänguväljakut Pesamuna moodi" laupäevakule.
5. mail, kell 10,00

Teie abikäed koos labida ja käsikäruga on väga oodatud.
Tunnustus Norman Vaherile, kes koheselt esimesena end
http://www.teemeara.ee/ kodulehel kirja pani.
***********************************************


kolmapäev, 25. aprill 2012

KOLMAPÄEV.

Väheke mõru on minu jaoks tänane päev. Olen harjunud maalima nägema helge ja rahulikuna. Harva tormab sinna keegi, kes mu tasakaalust välja viib. Ja  täna nii juhtuski! Võtab aega, kui jalad jälle kindlalt maa peale saan ja elu vaikselt edasi voolab...Kuid ongi vahel vaja, et keegi raputaks, igapäevarütmist välja viiks. Nii näen elu uue nurga alt ja küllap nii ongi vaja.
Meie päeva ilmestas täna minu jaoks igati kordaläinud lugema/kirjutama õpetamise tegelus.
Istusime patjadele seinal oleva tahvli ette.  Vilets ja kulund teine meil on, aga eks ta ole ikka vana ja päevi näinud kah!!
Esimese sõna võtsime laste valikul - DRAAKON. Leidsime sõnast pika hääliku, siis esimese hääliku. Poisid teadsid kohe, et D on esimene, mitte T. Päris mitu last sai  kirjutada, enne kui sõna valmis sai.
 Siis ütlesin sõnu mina. Häälisime koos ja siis said lapsed sõna tahvlile kirjutada. Iga laps sai ühe sõna. Kuid sõprade väikese abiga saime kõik hakkama, ja veel suurepäraselt, imehästi, rahulikult, abivalmilt... no ei ole sõnu, kui töised lapsed  olid! Siis sai iga laps enda kirjutatud sõnast lause teha. Ka see oli vahva ja läks kiiresti. Iga laps ju teadis enda sõna ja oli juba lause valmis mõelnud. Koos lugesime ära ka sõnade arvu lauses. Kõige pikem lause, sõnaga ASI, oli Karenil  - tervelt 7 sõna!

DINOSAURUS on minu sõna, lapsed valisid. Sellepärast on nii viltu, et ma ei näinud  eespool Kareni sõna ASI. Aga lapsed said aru ja see oligi tähtis.
Me pole ammu nii õnnestunud tegelust teinud, ausõna!!!
Ja siis õue, sest ilm oli ju imeline! Täna läksime metsa.
Ei, see pilt pole tagurpidi! 
Seal vee peal ujub meie tehtud väike paadike! 
Koos laste, Leelo ja Liinaga tegime  paadid metsas leiduvast materjalist. 

Paadiujutajad jäid peaaegu kuivaks.
 Paadikesi sai väikese pulga või kepikesega edasi ka lükata, kuid siis kippusid ümber minema.

Merili paadiks oli sinililleleht ja kenasti ujus!!

Siin pildil on väikesed ojakesed, mis suureks veelombiks....

...tiigikeseks või järvekeseks kokku voolavad. 

Siin on aga juba lausa meri!!

Lasteaiaõues aga üllatasid meid pääsukesed, kes vilistades ringi tiirutasid. 
Pildile sain siiski vaid pesa, mis juba remonditud on.

PÄÄSUKE TOOB PÄEVASOOJA! 
KÜLLAP VANARAHVATARKUS PAIKA PEAB!!

Lumeroos on lasteaia taga peenral täies õies!!!


esmaspäev, 23. aprill 2012

VIHMANE ESMASPÄEV

Vahel ei lähe kõik plaanipäraselt. Täna oli plaanis meil metsa minna. Koos Päiksekestega. Kuid väga vihmane ilm rikkus meie plaanid nii põhjalikult, et isegi õue ei saanud.  
Hommikul asusud poisid kohe agaralt maske tegema. Abistasin nagu oskasin. Polnudki oluline, kas neid kasutame või ei, peaasi, et teha sai. Küll oli lõikamist, kleepimist, sättimist, et silmad oleksid õigel kohal ja välja näeks. Malle ei andnud värvilist paberit ka - siis muudkui värvi ning triibuta. Kummi polnud, millega pea ümber panna. Panime siis paberiribadega. Huhh...Lõpuks arvasin, et võiks pilti ka teha, suur töö tehtud. Selgus, et enamus maske juba kappi viidud!!! Miks? Et ikka õhtul koju viia!!!

Tulime Karoliniga mõttele teha akvaarium. Õues sadas mis hirmus - ela nagu akvaariumis. Karolin joonistas kalad, mina monteerisin  plastmasskarbile sisse kõrre, mille külge sidusime niidiga kalad. Tervelt kolm kala mahtus! Siis pani Karolin jope selga, kummikud jalga ja läks tõi õuest natuke liiva ja kive, akvaariumi põhja.  Karen joonistas ilusad, sinised merelained taha äärde.Täitsa vahva tuli!! Ainult pildile jäi võtmata, kuigi oli selleks ajaks valmis juba! Meie ju kiirustasime juba saali, kuna Elo ootas kella 10-ks võimlema. Vaja oli veel riided ka vahetada. 
Kui lapsed saalist tulid, sadas endiselt vihma. Oeh! No mida teha!? Mängisime toas natuke aega, siis läksime tagasi saali, Päiksekestega liikumismänge mängima. 45 minutit möödus imekiiresti! Ja oligi lõunasöögiaeg käes!
Unejutuks oli täna muinasjutt "Väike rätik". 
Enne arutasime, mida rätiga teha saab: kuivatada, paadile purjeks panna, kaela ja pähe siduda, lipuks kasutada, kuuma ja määrdunud asja kaitseks ümber käe panna, pesta, lehvitada, laualinaks sättida, väikeseks kardinaks panna, nuuskamiseks kasutada, basseini hüpata.
Tänane lugu oli päris pikk. Palusin lastel mulle homseks pildid joonistada selle muinasjutu järgi. Eks siis homme näen, millised pildid mind ees ootavad. 
 Regyta kaalus-mõõtis lapsed üle, logopeed Diana sai oma jutud räägitud. 
Kuid metsas jäi käimata, orienteerumine jäi tegemata. Kuid jõuame, kevad alles lapsekingades!!!
Sellegipoolest oli töine, asjalik ja lahe hommikupoolik.

reede, 20. aprill 2012

SÜDA TUKSUB TUKS, TUKS, TUKS....



Jälle on üks töönädal selja taga. Seekord lõppes see pika reedega. Sageli mõtlen, kuidas lapsed ometi jõuavad nädal aega hommikust õhtuni lasteaias olla! Tulevad nad ju hommikul enne, kui isa-ema tööle lähevad, õhtul pääsevad lasteaiast pärast seda, kui vanemad töö lõpetanud. Ime siis, et lapsed närvilised ja sõnakuulmatud on, haigustest rääkimata. Kuid mis parata - elu juba on kord selline...

Täna võtsime kokku/kordasime üle südamenädalal saadud teadmised. 
Hommikul alustasime eile õhtul tegemata tööga. Minu süü!! Ei suutnud õhtul laste rahulikku mängu segada ja eks lootsingi hommiku peale, kui aus olla. Aga väikese meeldetuletusega olid kõik nõus eilse päeva südamele joonistama. Jõudsime juba enne hommikusööki tehtud, välja arvatud lapsed, kes hommikust ei söö ja hiljem tulevad. Kuid lõpp hea, kõik hea!
Lapsi tuli kohale oodatust vähem. Jälle liigub mingi "katk" ringi - lapsed oksendavad, kõrge palavik, köhivad, kurgud valusad. 
Et täna oli välja kuulutatud lahtiste uste päev, siis Elise ema tuli koos meiega uurima, mis sealt südametelt siis välja loeme, mis lastele meelde jäi. Selgus, et kõige enam meeldis lastele sõpradega mängimine Päiksekeste rühmas. . Eks sõprus hoiab südame rõõmsa ja tervena - mis muud lastele vaja ongi! Muidugi, oma rühma mänguasjad on ära tüüdanud, teiste omad hoopis huvitavamad. Tore oli seal ka "Okasroosikese" laulu.mäng. Seda oleme me ise ka mänginud ja tegime siis paar korda läbi. Ilma igasuguste peakatete ja vahenditeta. Iga laps sai paari lausega rääkida, mis tal enda pildilt kõige tähtsam teade on südamest. Tuletasime veel meelde, mis olid Regyta näidatud südame kontrollimise aparaatide nimed - stetoskoop ja vererõhuaparaat - ja aeg oligi otsas.


 Lapsed juba nihelesid ja õues oli vihm üle jäänud. Sinna me nüüd läksimegi!
Liikumisõpetaja Elo tuli ka meiega välja. tal olid varuks liikumismängud, mis lastes alati elevust tekitavad. 

Saalihommik "Terve süda" algas kell 11.00. 
Kogu maja rahvas oli saalis koos. Puudus ainult maja süda. 



Lõpuks ta siis ilmuski klaveri tagant, kurb ja õnnetu, saamatu ja närviline. Ei olnud ta rahul ei ilma, laste ega endaga. Meie med.õde Regyta selgitas aga kiiresti välja, et sõpru pole, küllap see on üks põhjus! Ja tõesti! Kui Pipid laulu sõprusest ära laulsid, oli südamel juba nägu väheke rõõmsam. Aga siiski... oleks võinud ikka tervem välja näha see süda. Elo otsustas  joogaharjutustega asja paika panna. 

Rahulik muusika, joogaharjutused, millega iga laps hakkama sai, meeldisid kõigile. Süda oli väga rahul, et kõik lapsed oskavad nii kenasti ja vaikselt kuulata-mõelda. Jalutas ja käis teine kinnisilmi  saalis ringi ja arvas, et on seal päris üksinda - nii vaikne ja mõnus oli!! 
Südamel oli aga nüüd kohe ikka päris toitu vaja.


 Regytal oli korv toiduainetega käepärast. Süda oleks meeleldi tahtnud kartulikõrpse ja šokolaadi, aga lapsed arvasid, et ei, seda ei või ikka süüa - süda jääb haigeks. 
Ei aidanud siin jonn ega midagi. Söö puu- ja juurvilja!!
 Lõpetuseks laulsime koos regilaulu, kuidas enda südant hoida ja armastada. 


Meie majandusjuhataja Pille oli hoolitsenud ikka tõelise südamerohu eest ja lauale toodi, lastele meeleheaks, aedviljad koos dipikastmega! Kui vahel rühmatoas kipuvad need veel taldrikule jääma, siis täna said need küll kiiresti otsa!
Toas jäi aega veel pisut joonistamiseks/mängimiseks ja lõunasöök oligi laual.
Sipsikuid läks täna magama ainult kuus. Koju läks lõunast seitse last.
 Muinasjutt "Kolm tarka nõuannet" loetud, võttis uni lapsed enda hõlma.
Peale magamist kahjuks õue ei saanud - vihma muudkui sadas ja sadas...
Kui koju jõudsin, selgus, et ... mobiil jäi lasteaeda. Mis muud, kui tagasi! Ilma lasteta on meie maja kurb, külm, nukker, hirmutavalt vaikne...Ei kilkeid, naeru ega jooksumüdinat.... Haarasin telefoni ja tormasin uksest välja...! 
Esmaspäevani, armsad lapsed ja kolleegid!!

  Elis Kristeni süda

neljapäev, 19. aprill 2012

LAPSEVANEMAD, SEE ON TEILE!


Koolitus lastevanematele

Pärnu-Jaagupi Lasteaias Pesamuna  
koolitus lastevanematele

"KARISTUSED JA MÕJUTUSVAHENDID KOOS KASVAMISEL"


Lapsed kasvavad koos oma vanematega, mis on lahutamatu protsess,  iga laps on ainulaadne ja unikaalne ja pole olemas kasutusjuhendit või raamatut, mis õpetaks kuidas kasvatada just teie last. Iga lapsevanem seisab tihti silmitsi hulgaliselt ja ka teravalt kerkivate küsimustega, mida ühes või teises olukorras ette võtta, kuidas tagada, et lapsest kasvaks tubli inimene?
Kas ja kuidas peaks lapsi kasvatama, sellele otsime ühiselt vastuseid 


15. mail 2012.
Koolituse aeg: 17. 00 -18.30
 

Koolitaja: Kristiine Vahtramäe
Eesti Lastevanemate Liit
Koolitusjuht
Kõik huvilised on oodatud! 
Koolitus on tasuta. 

kolmapäev, 18. aprill 2012

KÄIMINE SÜDAME HEAKS

Täna hommikul otsustasin, et lapsed ainult mängivad. Mängivad nii kaua, kuni läheme käima. Jalakäijate teele. Laua pealt vaatasid vastu poolikud töölehed, laste testid on pooleli. Oijah!! Kuid pidasin sõna,  iseendale antud sõna. 
Hommikusöögi vitamiiniminut oli täna kokku pandud kiividest. Neil oli hea minek! Ja eks me vajasime ka  värskust  pikale teele kaasa.
Kuid kell 9,45 pidin siiski sõna võtma, et hakkame õue minema. Elle oli köögist kõrremahlad  ära toonud, need tekitasid juba elevust, et miks ja millal...?
Kõik lapsed said selga helkurvestid, iga laps leidis endale paarilise, Regyta sättis endale külge sammulugeja ja tervisekõnd võis alata.

Oli ikka pikk rida - 55 last ja 10 täiskasvanut. Minemine läks kiiresti: õnnelikult üle suure tee ja võis käest lahti lasta. Kõik kõndisid rahulikult ja enam-vähem ühe kiirusega. Peagi paistis Halinga Puu.

 Seadsime end istuma restorani juures olevatele pinkidele. 




Tinistasime läbi kõrre mahla ja tegime luuletuste minilugemise-kuulamise. 

Siis tormasin mina ees minema, et lastel oleks finiš, kuhu joosta. Peagi paistis kollane, hüplev lasterida kurve tagant. Esimesena jõudis minuni Pipide rühma Romet. Meie, Sipsikute rühmast tervitas mind esimesena Heidi, tema järel kohe Karolin.

 Tee ääres oleva, suure kivi juures tegime ühise pildi. Kõik oleks tahtnud sinna otsa ronida, kuid ei mahtunud...
Edasi kodu poole minnes hakkas rida venima - nooremad jäid juba maha, suuremad kõndisid vapralt edasi. Nii me siis üle suure tee läksime, kolmes osas.
Lasteaiaõues võtsime vestid seljast ja lapsed pudenesid mööda mänguvaljakut laiali. Igapäevane mäng võttis maad.
Toas joonistasime oma paberist südamele ka tänased käijad-südame eest hoolitsejad, kuigi lõunasöök juba lõhna levitas.
 Mitte keegi ei virisenud ega hädaldanud, mitte üks laps polnud väsinud ega tüdinenud sellest toredast jalutuskäigust. Kõik lapsed said aru: täna me aitasime oma südant, et ta kauem tugev ja terve püsiks.

Meie käimise pikkuseks sai 4050 täiskasvanu sammu. Lapsed sibasid kindlasti 6000 sammu ringi ära. 
Igatahes vahva oli!! Ja me kordame selliseid käimisi kindlasti!! 

Emad ja isad!
 Kas teie ka ikka teate, et on südamenädal?? 
Teie võite ka seal tee peal või tuttaval metsarajal kõndimas käia, ikka koos lastega!!
Pikka sammu ja reibast meelt!!


teisipäev, 17. aprill 2012



Hea lapsevanem!

Laste laulupäeval "KULDNE HÄÄL"

21. APRILLIL, KELL 12.00
PÄRNU-JAAGUPI RAHVAMAJAS

Esindavad Pesamuna Lasteaeda
Pipide rühmast: MERILII, RAGNE, ANDRA, LISELL ja JANELY
Sipsikute rühmast: JAANIKA
Päiksekeste rühmast KELLI ja HENDRIK

Koguneme laupäeval rahvamajja kella 11.30-ks.
Ette tänades Marje Pajula

SÜDAMENÄDAL

Juba on teisipäev!!! Üks päev südamenädalast selja taga. 
Mis me siis eile tegime? Tahate teada? Okey, okey, kohe kohe!! 

Nii. Poisid olid olid hommikul väga hoos - jooksid mööda rühma nii, et maa müdises. Mis muud kui saali! Sada ringi jooksu ümber saali rahustas pisut. Siis kõik pikali põrandale! Otsisime üles oma väikese südame, mis on sinu oma rusika suurune. Rahustasime teda pisut ja mängisime kulli. Täna tegime nii, et keda kull puudutas( Karolin, liisusalmi lugemisega), see jäi seisma ja vabanes, kui Mallega kallistas. Oh, meie lapsed oskavad hästi kallistada!! Kohe ikka südamest!!
Siis tuppa.Vahepeal oli Elle toidu lauale pannud ja läksime käsi pesema. Vannitoast tulles, küsis Mattias:"Kas me täna mängida ka saame?". Mul võttis lausa põlved värisema - kas tõesti on asi nii hull, et lapsed peavad mänguaega lasteaias küsima!? Aga mis sa teed, selline see elu kord juba on. Rahustasin siis teda, et on, on, ikka pisut on.

No nii 15 minuti pärast tuli meie med. õde Regyta. Kogunesime siis taha tuppa, patjadele.
Väikesel mängujänkul oli kena, punane südameke, kuid see ei tuksunud. See ju siiski ainult mänguasi!! 


Aga inimesel on päris süda ja see tuksub. Süda pumpab verd mööda keha laiali. Meie kehas on kõik omavahel seotud -  käed, jalad, pea, kõrvad, varbaküüned ja juuksedki. Heidi teadis siia rääkida, et kui tema käis adenoide lõikamas, siis pidi sööma peenikest toitu, sest nina, suu ja kurk on omavahel ühendatud.
Regyta näitas raamatust, et südamel on neli "tuba": üleval kaks ja all kaks. Omavahel on toad ühendatud uksega, mis käib ainult ühele poole lahti. Kui uks teistpidi liikuma hakkab, jääb inimene väga haigeks.
Süda töötab kogu aeg, nii ööl kui päeval. Sellepärast peame me südant hoidma ja teda igati aitama et ta  korralikult töötaks: tee trenni, söö palju juur- ja puuvilju, ole rõõmus ja heatahtlik.
Regytal oli kaasas kaks aparaati, mis aitavad südame tööd kontrollida. STETOSKOOP on arstil vajalik selleks, et kuulata, kuidas süda lööb. Iga laps sai seda endal ise kuulata. Teine oli VERERÕHUAPARAAT. Selle abil mõõdeti, kas Malle veri ikka õige kiirusega soontes liigub. Liikus küll: tuli kotta ehk "tuppa" 130 ja läks välja 90. 

Oli meilgi aeg hakata südant aitama - nii kaua istutud, vaja tegutseda! Aitäh Regytale õpetliku tegeluse eest!  
Igaüks leidis endale mängu ja elu läks edasi. 

 Enne õueminekut joonistasime veel suurele, paberist südamele, mis täna Regyta jutust meelde jäi. Tingimuseks oli, et mitte keegi ei räägi, mis ta sinna joonistas. See on SALADUS!! Te ei kujuta ette, kui raske oli seda enda teada hoida. Üritati vähemalt mulle rääkida, kui teistele ei tohi!! Aga ka saladust hoidma tuleb õppida. See on ka elus vajalik oskus. Isegi riidesse panek õue minekuks toimus täna peaaegu sõnatult - äkki tuleb saladus suust välja!! Küll oli naljakas vaadata!

Õues oli ilm ilus. Liivakast meelitab juba väga. Kuid liiv on seal väga külm ja pealegi peab laps ju istuma või põlvili olema, et seal mängida. Nii laps ei liigu ja varsti hakkab külm. Lapsed ei taha sugugi aru saada, miks ometi seal veel mängida ei lubata. Kui sellest lastele räägime, jääb tunne, et eesti keelest meie lapsed küll aru ei saa!! Nii et tuleb lihtsalt keelata ja valmis. 

Jalgrattaid oli kaasas täna ikka palju - lugesin ära- korraga oli ringrajal 14 ratast. ja kõik mahtusid sõitma!! No muidugi siis, kui kasvatajad liiklust reguleerisid ja kiiruseületajad rajalt maha võtsid. 
Tuppa tulles sai igaüks oma saladuse südamelt ära rääkida. Aeg oli andnud arutust ja vastused olid lühikesed ja läbimõeldud. Tublid lapsed!!

Lõunasöögi ajal üritasin igasuguste nippidega lapsi peedisalatit sööma õpetada - teeb vere tugevaks, pissi punaseks, annab palju jõudu, paneb silmad särama - kuid mis ei lähe, see ei lähe...! 

Lõuna ajal oli meil täna kaks muinasjuttu. Kallid vanemad! Teie lapsed oskavad heal ja halval, ilusal ja inetul, rõõmsal ja kurjal, ausal ja ebaausal käitumisel ning olukorral  imehästi vahet teha. Lugege ikka kodus jutte ette ja peale juttu arutage lugu läbi: miks nii oli, kes tegi valesti; miks? Esitan vahel päris raskeid küsimusi, kuid vastused saan õiged! 
Mulle on alati meeldinud aeg enne uinumist - siis on kõik paigas ja kõik teavad, et nüüd tuleb muinasjutt, vahel ka kaks. Ja kui sobib ja on mida rääkida sel teemal endast, teen seda. Tehke ka teie! Rääkige pahandustest, mida lapsena tegite, vahvatest mängudest, sõpradest, kokkupuutest loodusega - millest iganes! See annab lastele jõudu ja teadmist, et ka ema ja isa on lapsed olnud, mänginud,  pahandust teinud, hirmu tundnud, rõõmsad olnud, koos ema-isaga aega veetnud....Uurisin lastelt, kas unejuttu vikerraadiost kuulatakse. Vaid paar last teadsid, et on olemas jutud raadios. Oi, oi...! See on ometi hea võimalus!
Saatsin igale lapsele voodi suunas teele uneniidi ja oligi mul aeg koju minna. Siret istus pehmesse tugitooli lapsi uinutama...

Ilusat ja rahulikku tööpäeva kõigile! 

SUUR TÄNU HENRILE JA EMA MARINILE KOMMENTAARI EEST!! ME OOTAME SIND, HENRY, IKKA JA ALATI KÜLLA!!

laupäev, 14. aprill 2012


Lugupeetud lapsevanemad!
Vahelduseks teile ka pisut manitsevaid, õpetlikke ja mõtlemapanevaid nõuandeid, kuidas oma lapsega häid ning usalduslikke suhteid luua ja säilitada. Need kehtivad igas olukorras, sest eks õppimine on meie elu igapäevane osa, ole laps või täiskasvanu!! 


Sa tunned uhkust oma lapse üle ning oled veendunud, et ta saavutab elus nii mõndagi. Kasvata teda siis nii, et ta rõõmustaks edu üle ja oskaks toime tulla ka ebaõnnestumistega. 

Iga ema unistab sellest, et tema lapsest kasvaks iseseisev, edukas ja enesekindel inimene, kes on töökas ja vastutustundlik. Need omadused võimaldavad saavutada seda, mille poole laps püüdlema hakkab. Temast saab õnnelik ja sõltumatu inimene.

Selleks aga, et kasvada vastutustundlikuks inimeseks, kes suudab ennast realiseerida, peab laps teadma, et elus on ka probleeme ja kaotusi. Tark ema õpetab oma võsukest mitte üksnes võitma, vaid ka väärikalt kaotusi taluma. Laps peab teadma, kuidas ebaõnnestumistega toime tulla ning kaotustest õigeid järeldusi teha.


Millised stiimulid on vajalikud lapsele tema arenguetappidel?

Koolieelik: „Ma ajan iseennast taga“3-aastaselt teeb laps talle endale ootamatu avastuse: maailm ei keerlegi tema ümber. Ja tema polegi selles maailmas osake oma emast, vaid täiesti iseseisev isiksus, kes peab enda eest hoolt kandma. Aita tal see oskus omandada.Kiida targalt. Last tuleb tingimata kiita, kuid nii, et ta saaks aru, mille eest seda tehakse. Kui ta tuleb sinu juurde järjekordse joonistusega, ära kiirustage ütlema: „Kui ilus!“ Uuri ta tööd tähelepanelikult ning leia sealt uut ja huvitavat. Kui aga joonistus pole just eriti õnnestunud, kiida põnni töökuse, mitte aga meisterlikkuse eest. Ning laps jätkab rõõmuga oma pingutusi.

Õpeta kaotama. Vali lapse jaoks mänge, kus tuleb teatud reegleid järgida, kusjuures mängides võib ka kaotada, mitte ainult võita. Näita talle, et mitte alati ei saa ta võita. Kuid ära lase sohki teha. Tee selgeks, et sohiga võit ei maksa midagi. Kui aga laps keeldub mängimast, kuna tal ei õnnestu võita, siis ütle: „Mängime siis edasi järgmisel korral. Need on lihtsalt reeglid“.

Ilma võrdlusteta. Ära võrdle teda teiste lastega. See vaid süvendab konkurentsitunnet, mis võib ebakindla lapse meeleheiteni viia. Märgi ära lapse isiklikud õnnestumised rõhutamaks, et ta teeb edusamme.

Ei õnnestunud. Kui lapsel ei tulnud midagi välja, ära riidle temaga, vaid kallista teda hellalt ja lohuta. Seejuures anna talle võimalus oma negatiivseid emotsioone välja elada, muidu võivad need üle kasvada agressiivsuseks.
 Materjal  internetist 

teisipäev, 10. aprill 2012

ERILINE TEGELUS


17. aprillil, kell 9.15

Toimub lasteaias eriline laulutegelus.

MIDA JUKU EI ÕPI, SEDA JUHAN EI TEA!

Läbi mängu, tantsu ja laulu sünnib lastega väike teatriime-minietendus.
Oma programmis toetumelaste loovusele – mängime teatrit läbi muusika.
Tegemist on lustaka ja lõbusa kavaga ooperi-, opereti- ja muusikalilugudest ning lastelauludest, mis haaravad kaasa nii suuri kui väikeseid kuulajaid.

Lastega lustivad:
Ooperi- ja operetisolist Margit Saulep, kes lõpetas 1994. a. Eesti Muusikaakadeemia. Aastail 1994-2008 oli ta Rahvusooper ESTONIA solist. Alates 1995 a. esineb ka teatris Vanemuine. Praegu tegutseb Margit Saulep vabakutselisena.
Alar Haak, kes lõpetas 1995.a. Eesti Muusikaakadeemia. Alates 1989.a. on ta Rahvusooper ESTONIA solist. Praegu tegutseb vabakutselisena.
Ülla Millistfer töötab Rahvusooper ESTONIAs opereti kontsertmeistrina.

Laulutegelus on tasuline: 1.- euro



esmaspäev, 9. aprill 2012

PÜHAD MÖÖDAS

Esmaspäev. Pühad möödas, munad koksitud ja söödud. Algab tavaline töönädal.
Millest siis alustan? Nii mõtlesin eile õhtul, enne kui uni võimust võttis: aknalaual on meil sibul, millel vesi küll all, kuid juba peaaegu kuivanud. Siis on seal, sügisest saati, Karla toodud dekoratiivkõrvits, selle peaks üle vaatama ja kresssalat. Jessas, see jäi vist kastmata hoopis neljapäeval...No on jura, kui nüüd loogus maas on. Ma pean nendega midagi ette võtma!! Muidu jääb lastele teadmine, et nii ongi: kui midagi muud ei aita, oma lohakusest või saamatusest on asi vussis - muudkui prügikasti ja hakkame aga otsast peale.

Hommikul kastsin kõigepealt salati ära. Tänasin väikeseid taimekesi südamest, et nad vapralt neile päevadele vastu olid pannud. uurisin sibula ja kõrvitsa olukorda. Hhm, need polnud kiita...
Kui Karolin tuli, joonistasime sibula elust viimase pildi. Arutasime, et kes selles süüdi on, et sibul nii armetu välja näeb

Peale hommikusööki leidis iga laps endale nii huvitava tegevuse, et ma ei hakanud asja hulluks ajama oma vidinatega. Lihtsalt ootasin pisut. No nii 10 - 15 minutit, siis võib juba sõna võtta. Mõistatusi siiski võis küsida, sest istudes ja klotse ladudes saab vabalt ja rõõmuga vastata!
Täna istusime vahelduse mõttes, söögituppa, patjadele. 

Tõin oma "nänni" välja. 
Esimeseks sibul. Mis on juhtunud? Mädanenud. Hais. Nuusutasime. Mõni hoidis ikka nina kinni ja kirtsutas viisakalt, mõni ei tulnud lähedalegi. Aga meie Kareniga ikka tundsime sibulas lõhnagi veel pisut. MIks siis ikkagi mäda? Jõudsime järeldusele, et paljast veest üksinda ei piisa sibula kasvamiseks - mulda on ka ikka vaja. Ja kui sibulat inimesega võrraelda, siis meie sibul on juba surnud. Ravida teda enam ei saa. 
Rando viis sibula prügikasti. 
Dekoratiivkõrvits. Pealnäha oli üks külg veel päris terve.Teine külg aga pruun, hallitanud ning pehme. Otsustasime "opereerida". Nuga ei tahtnud peale hakata, nii kõva oli!! Kuid lahti lõigates selgus, et operatsioon on hilinenud - seest oli kõrvits hallitanud ja mäda. Siiski saime päästa pojakesed/seemned. Panime need aknalauale kuivama ja tulevikus saab iga laps endale seemnekese kasvama panna.
Kresssalat aga rõõmustas meid  tema oli kevadiselt roheline ja rõõmus. Lõikasime kääridega lehekesi ja näksisime neid. Teate, kuidas need silmad särama panid -  vitamiin ikkagi!!! Suu tegi küll väheke kibedaks, aga imehea oli siiski! Kuna seda oli liiga palju kohe söömiseks, siis otsustasime selle kööki saata! Las kokk paneb võileibadele! Rando, jutukas nagu ta meil on, läks asja teoks tegema. 

 Varsti oligi poiss tagasi teatega, et Elo ootab võimlema.
 Täna oli saal kõikvõimalikke loomi täis. Igal oma liikumine ja hääl. Teised pidid arvama, kellega tegu. Siis pisut nõiamängu ja siis jagas Elo lapsed nelja gruppi. Iga grupp sai oma võimlemisvahendi: pallid põrgatamiseks, võimlemispink käte jõul edasi liikumiseks, hüppenöörid hüppamiseks, hüppepallid hüppamiseks. Mul oli aega pealt vaatamiseks. Kõige huvitavam oli hüppenööri grupp: lapsed sibasid enne vähemalt kümme korda hüpata, kui nöör jalgadeni jõudis. Siis aga ei tõusnud õigel ajal jalad. Kõige innustunum sibaja oli Jaanika. Vaat seda oleks pidanud filmima! Aga jõuan veel, edaspidi. Iga grupp sai kord vahetuse käigus asjad läbi teha.

Ja siis ruttu õue! 
Lumel oli peale tekkinud kõva kord. No küll oli lumelatakate korjamist ja losside ehitamist!!

Kuid aega õues olemiseks oli vähe, sest saalis algas kell 11,30 etendus. Tegelasteks oli kolm lepatriinut, roheliste tiibadega. Küsige lastelt, mida peab tegema, et süda terve oleks!

Tahtsin täna lõunasest muinasjutust kõrvale hiilida, et teater ja nii... Kus sa sellega! "Hundi maja " lugu oli pikkuselt paras lühike. Kuid ilmselt peame veel kord üle lugema, sest lapsed olid väga väsinud.

Armsad vanemad!
Vaadake kodus üle toalilled koos lastega! Need vajavad juba kevadist hoolt!
Õpetage lapsi nende eest hoolitsema: võtke ära kuivanud lehed, kastke, puhastage tolmust, näpistage pistikuid uueks lilleks...!

Asjalik, kiire ja õpetlik hommikupoolik oli.
Meile kõigile.


neljapäev, 5. aprill 2012

LINNUD

LINDUDE JA LOOMADE ERINEVUSED:

SULED  - KARV
TIIVAD - EI OLE
NOKK - SUU
EI OLE NINA JA EI TUNNE LÕHNA - ON NINA JA TUNNEB LÕHNA
EI OLE HAMBAID - ON HAMBAD 
MUNEB MUNA JA SIIS TULEB POEG SEALT VÄLJA - SÜNNIB POEG JA TÕUSEB KOHE PÜSTI
EI OLE VIST KÕRVU, sest näha ei ole - ON KÕRVAD
KAKS JALGA  - NELI JALGA

LINDUDE LOOMADE SARNASUSED
MÕLEMAL ON SILMAD JA SABA.

LAPSED TEADSID NIMETADA LINDE: 
PÄÄSUKE,
 VARES,
 HARAKAS
KURG
LEEVIKE
RAISAKOTKAS
KALJUKOTKAS
TIHANE
ÖÖKULL
ÖÖBIK
SUITSUPÄÄSUKE
PELIKAN
LUIK
PART
PINGVIIN
VESIPAPP
VARBLANE
RÄHN
LEHELIND
LÕOKE
KÄBILIND
ROHEVINT
KAJAKAD
PAPAGOI
KÄGU
PAABULIND
KULDNOKK
JAANALIND
Need on kõik laste öeldud linnud. Ausõna, ma isegi ei vihjanud mitte ühelegi linnule!!!
On ju palju!??

TOIDUD, KUS KASUTATAKSE VALMISTAMISEL MUNA:
KOGEL-MOGEL,
PANNKOOGID,
PRAEMUNA
MUNASAI
MUNASALAT
KEEDETUD MUNAD
PIRUKAD, 
TORT,
PONTŠIKUD

  Mis oli küsitluse/arutluse eesmärk? 
Arendada lapse mõtlemist, tähelepanu, väljendamisoskust. Laps avaldab enda arvamust oodates järjekorda. 
Reegel oli, et juba öeldut ei korda. 
Arutelu oli elav - iga laps tahtis rääkida enda muljeid seoses lindudega. Kahjuks ei võimalda seda meil alati aeg ja kaaslased ei jõua sõpru kuulata.

Kordasime mõistatust: kaks korda sünnib, üks kord sureb?
Luuletused said uuesti üle vaadatud.

Kodune ülesanne teile, lapsevanemad!!
Kuula koos lapsega  lindude laulu! Vaata linnu välimust, liikumist puu otsas ja maapinnal. Mis lind see on? Mida lind sööb, kuhu ehitab pesa? Kui ei tea, tunnista seda lapsele ja uurige koos internetist või raamatust!
Kuulake lihtsalt vaikust ja hääli enda ümber! 
Andke lapsele võimalus rääkida! Kuulake last, esitage küsimusi ja aidake neile vastuseid leida!


RÕÕMSAID PÜHI JA MEELDIVAID JALUTUSKÄIKE LOODUSES!!


kolmapäev, 4. aprill 2012

TEATED

*************************************   
KALLID EMAD!

ANNA LAPSELE HOMME, 5. APRILLIL, 
KAASA

KEEDETUD, VÄRVIMATA, VALGE MUNA!

***********************************
***********************************
Õpetlik etendus sellest, mida lapse süda tegelikult soovib. Saame teada, kui palju siis peab laps liikuma ja sööma ning mida veel on vaja, et lapse süda oleks rõõmus. 

RAFI trupp esitleb:

"SÜDAME KOLM SOOVI"

PESAMUNA SAALIS
ESMASPÄEVAL, 9. APRILLIL, KELL11.30

PILET MAKSAB 1.60

***************************************************************
***************************************************************


KOOLITUS LASTEVANEMATELE!

"KUIDAS KODU JA VANEMAD SAAKS TOETADA OMA LAST KOOLITEEL?"

10. APRILLIL, KELL 18.00

GÜMNAASIUMI AULAS.

LEKTOR: TIIA LISTER


***************************************************************
***************************************************************

esmaspäev, 2. aprill 2012

APRILLILUMI

Hommikul, kell 5,25 aknast välja vaadates oli nördimus suur - jälle lumi! Oleks siis, et külm ja ilus! Hoopis sula, märg ja veel kord märg. Õnneks tuli Marje Lepik täna autoga, et arenguvestluste vaheajal, peale lõunat, kord koju lipsata, ja nii sain minagi kuiva jalaga lasteaeda.
Tööpäev algas kell 6,45. Selleks ajaks oli kohv enam-vähem joodud ja päeva kulgemine paika pandud.
 Ees ootavad lihavõttepühad ehk munade pühad, ehk kevadpühad - heal lapsel ikka mitu nime. Vestlusringis sai selgeks, mis päeval mis ja kuidas toimub.
 Head ideed tulevad(vähemalt minul) ikka viimasel minutil.
 Niisiis alustasime täna lindudest. Kuigi neist on palju räägitud, jätkub jututeemat ikka!

1. Panime paberile, milline näeb välja lind, milline loom. Selgus, et looma tunnuseid kas tuntakse rohkem või lihtsalt on neid rohkem kui linnul. 
2 Arutasime, mille poolest loomad ja linnud erinevad: suled-karvad, neli jalga - kaks jalga, lendab- kõnnib/jookseb, nokk - suu jne. Sarnasusi vaatame kolmapäeva hommikul.
3. Iga laps ütles ühe linnu nime, mis ka paberile said pandud. Saime kokku tervelt 23 erinevat lindu. Heidil tuli meelde isegi rohevint. Koos oli kodus seda blogist vaadatud ja nii ta Heidil meeles oli ning siis paberile ka sai. Rõõm kuulda/näha, et blogist ka kasu on!!
4. Tuletasime meelde luuletusi lindudest. Päris kenasti olid meeles!!

Kolisime söögituppa, laudade äärde.
Jutustasime pildiseeria järgi väikese lookese jänesest, kes korviga metsa läks, munad leidis, need koju viis, ära värvis ja siis lastele viis, lapsed aga neid pühade ajal koksisid. Ega kõik lapsed rääkida saanudki, enne said pildid ja aeg otsa...
5. Laua peal olid valmis pandud töölehed ja värvipliiatsid. Tuli hoolega kuulata, et korraldusi täpselt täita: kirjuta vasakule paberi ülemisele nurgale enda nimi! Tõmba ühele munale, täpikesi ühendades, ring ümber! Värvi ainult üks muna, kuid korralikult! Oi, kui raske oli seda kõike teha! Kuid hakkama said kõik. Jätkame homme õhtupoolikul.

Ja nüüd kähku riideid vahetama ja saali, võimlema! 
Ühte viirgu paigale võtmine on selge. Korraga "TERVIST!" tuleb nagu üks mees!
Kullimängu ajal oli vaja täna näidata roomamisoskust ja lihaste jõudu.
Kannatlikkust, kiirust ja tähelepanu oli vaja rebase-mängus.
Lõõgastavad lihtsad jooga-harjutused rahustasid lapsi tõeliselt. 

Nüüd jäi toas mänguks pool tunnikest. Ega ma eriti õue ei kippunud - see va märg lumi hirmutas... ! Kuid ei olnudki asi nii hull!! Lapsed veeretasid palle, tegid natuke lumesõda, rullisid kelgumäel ja aeg läks kiiresti. 

Enne tuppa minekut uurisime-arutasime veel puude juures, et miks see lumi täna nii puude küljes kinni on? Miks just okste peal, mitte all? Miks männil ja kuusel lund okstel rohkem on kui kasel või kastanil? Aitasime okaspuid veidi  raskest koormast vabaneda.

Täna unejutuks oli muinasjutt " Nõiutud paadimees". Jutt tekitas lastes palju-palju küsimusi. Olin üllatunud, et muinasjutule nii õige pealkiri oli valitud!! Sisu järgi oleks võinud nimi hoopis teistsugune olla, kuid ju siis kirjutaja teadis, et see paadimees seal loos lastele kõige tähtsam tegelane on!! Jutt oli minu lapsepõlve lemmikraamatust "Imeflööt". Siret oli raamatu kodust toonud. Ka see raamat on "ära loetud" nagu minu oma. 
ja oligi aeg lastel silmad kinni panna ja lõunaund oodata. Mina sumasin läbi lume kodu poole.

Selline hommikupoolik oli meil täna.