kolmapäev, 18. aprill 2012

KÄIMINE SÜDAME HEAKS

Täna hommikul otsustasin, et lapsed ainult mängivad. Mängivad nii kaua, kuni läheme käima. Jalakäijate teele. Laua pealt vaatasid vastu poolikud töölehed, laste testid on pooleli. Oijah!! Kuid pidasin sõna,  iseendale antud sõna. 
Hommikusöögi vitamiiniminut oli täna kokku pandud kiividest. Neil oli hea minek! Ja eks me vajasime ka  värskust  pikale teele kaasa.
Kuid kell 9,45 pidin siiski sõna võtma, et hakkame õue minema. Elle oli köögist kõrremahlad  ära toonud, need tekitasid juba elevust, et miks ja millal...?
Kõik lapsed said selga helkurvestid, iga laps leidis endale paarilise, Regyta sättis endale külge sammulugeja ja tervisekõnd võis alata.

Oli ikka pikk rida - 55 last ja 10 täiskasvanut. Minemine läks kiiresti: õnnelikult üle suure tee ja võis käest lahti lasta. Kõik kõndisid rahulikult ja enam-vähem ühe kiirusega. Peagi paistis Halinga Puu.

 Seadsime end istuma restorani juures olevatele pinkidele. 




Tinistasime läbi kõrre mahla ja tegime luuletuste minilugemise-kuulamise. 

Siis tormasin mina ees minema, et lastel oleks finiš, kuhu joosta. Peagi paistis kollane, hüplev lasterida kurve tagant. Esimesena jõudis minuni Pipide rühma Romet. Meie, Sipsikute rühmast tervitas mind esimesena Heidi, tema järel kohe Karolin.

 Tee ääres oleva, suure kivi juures tegime ühise pildi. Kõik oleks tahtnud sinna otsa ronida, kuid ei mahtunud...
Edasi kodu poole minnes hakkas rida venima - nooremad jäid juba maha, suuremad kõndisid vapralt edasi. Nii me siis üle suure tee läksime, kolmes osas.
Lasteaiaõues võtsime vestid seljast ja lapsed pudenesid mööda mänguvaljakut laiali. Igapäevane mäng võttis maad.
Toas joonistasime oma paberist südamele ka tänased käijad-südame eest hoolitsejad, kuigi lõunasöök juba lõhna levitas.
 Mitte keegi ei virisenud ega hädaldanud, mitte üks laps polnud väsinud ega tüdinenud sellest toredast jalutuskäigust. Kõik lapsed said aru: täna me aitasime oma südant, et ta kauem tugev ja terve püsiks.

Meie käimise pikkuseks sai 4050 täiskasvanu sammu. Lapsed sibasid kindlasti 6000 sammu ringi ära. 
Igatahes vahva oli!! Ja me kordame selliseid käimisi kindlasti!! 

Emad ja isad!
 Kas teie ka ikka teate, et on südamenädal?? 
Teie võite ka seal tee peal või tuttaval metsarajal kõndimas käia, ikka koos lastega!!
Pikka sammu ja reibast meelt!!


1 kommentaar:

marinsepp ütles ...

Tere jälle!Ka meie Henryga käisime mere ääres ja metsas jooksmas, siin on palju ilusaid kohti, grillisime metsamaja juures saslõkki ja jõime vanaema käest saadud isetehtud mustsõstra mahla.
Tervitused Soomest!