Jälle on üks töönädal selja taga. Seekord lõppes see pika reedega. Sageli mõtlen, kuidas lapsed ometi jõuavad nädal aega hommikust õhtuni lasteaias olla! Tulevad nad ju hommikul enne, kui isa-ema tööle lähevad, õhtul pääsevad lasteaiast pärast seda, kui vanemad töö lõpetanud. Ime siis, et lapsed närvilised ja sõnakuulmatud on, haigustest rääkimata. Kuid mis parata - elu juba on kord selline...
Täna võtsime kokku/kordasime üle südamenädalal saadud teadmised.
Hommikul alustasime eile õhtul tegemata tööga. Minu süü!! Ei suutnud õhtul laste rahulikku mängu segada ja eks lootsingi hommiku peale, kui aus olla. Aga väikese meeldetuletusega olid kõik nõus eilse päeva südamele joonistama. Jõudsime juba enne hommikusööki tehtud, välja arvatud lapsed, kes hommikust ei söö ja hiljem tulevad. Kuid lõpp hea, kõik hea!
Lapsi tuli kohale oodatust vähem. Jälle liigub mingi "katk" ringi - lapsed oksendavad, kõrge palavik, köhivad, kurgud valusad.
Et täna oli välja kuulutatud lahtiste uste päev, siis Elise ema tuli koos meiega uurima, mis sealt südametelt siis välja loeme, mis lastele meelde jäi. Selgus, et kõige enam meeldis lastele sõpradega mängimine Päiksekeste rühmas. . Eks sõprus hoiab südame rõõmsa ja tervena - mis muud lastele vaja ongi! Muidugi, oma rühma mänguasjad on ära tüüdanud, teiste omad hoopis huvitavamad. Tore oli seal ka "Okasroosikese" laulu.mäng. Seda oleme me ise ka mänginud ja tegime siis paar korda läbi. Ilma igasuguste peakatete ja vahenditeta. Iga laps sai paari lausega rääkida, mis tal enda pildilt kõige tähtsam teade on südamest. Tuletasime veel meelde, mis olid Regyta näidatud südame kontrollimise aparaatide nimed - stetoskoop ja vererõhuaparaat - ja aeg oligi otsas.
Lapsed juba nihelesid ja õues oli vihm üle jäänud. Sinna me nüüd läksimegi!
Liikumisõpetaja Elo tuli ka meiega välja. tal olid varuks liikumismängud, mis lastes alati elevust tekitavad.
Saalihommik "Terve süda" algas kell 11.00.
Kogu maja rahvas oli saalis koos. Puudus ainult maja süda.
Lõpuks ta siis ilmuski klaveri tagant, kurb ja õnnetu, saamatu ja närviline. Ei olnud ta rahul ei ilma, laste ega endaga. Meie med.õde Regyta selgitas aga kiiresti välja, et sõpru pole, küllap see on üks põhjus! Ja tõesti! Kui Pipid laulu sõprusest ära laulsid, oli südamel juba nägu väheke rõõmsam. Aga siiski... oleks võinud ikka tervem välja näha see süda. Elo otsustas joogaharjutustega asja paika panna.
Südamel oli aga nüüd kohe ikka päris toitu vaja.
Regytal oli korv toiduainetega käepärast. Süda oleks meeleldi tahtnud kartulikõrpse ja šokolaadi, aga lapsed arvasid, et ei, seda ei või ikka süüa - süda jääb haigeks.
Ei aidanud siin jonn ega midagi. Söö puu- ja juurvilja!!
Lõpetuseks laulsime koos regilaulu, kuidas enda südant hoida ja armastada.
Meie majandusjuhataja Pille oli hoolitsenud ikka tõelise südamerohu eest ja lauale toodi, lastele meeleheaks, aedviljad koos dipikastmega! Kui vahel rühmatoas kipuvad need veel taldrikule jääma, siis täna said need küll kiiresti otsa!
Toas jäi aega veel pisut joonistamiseks/mängimiseks ja lõunasöök oligi laual.
Sipsikuid läks täna magama ainult kuus. Koju läks lõunast seitse last.
Muinasjutt "Kolm tarka nõuannet" loetud, võttis uni lapsed enda hõlma.
Peale magamist kahjuks õue ei saanud - vihma muudkui sadas ja sadas...
Kui koju jõudsin, selgus, et ... mobiil jäi lasteaeda. Mis muud, kui tagasi! Ilma lasteta on meie maja kurb, külm, nukker, hirmutavalt vaikne...Ei kilkeid, naeru ega jooksumüdinat.... Haarasin telefoni ja tormasin uksest välja...!
Esmaspäevani, armsad lapsed ja kolleegid!!
Elis Kristeni süda
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar