KAUNIST KEVADET KÕIGILE!

Ilusad päikeselised ilmad meelitavad õue. Mis sellest, et külm näpistab veel nina ja tunnen uiskudest suurt puudust. Tegelikult ei seisa ma uiskudel üldse püsti, sest ainult üks kord elus olen need raudkriipsud alla saanud.

Veel tegutseme talvise elurütmi järgi. Siiski , tõele au andes - raskeks juba läheb ...! Sugugi ei taha enam laua taga istuda ja töölehti täita, pintslid ei meelita enam ja lauamängud seisavad riiulil virnas.

Kuid ega kevad kotis ei seisa!!! Päikest on järjest rohkem ja kelgumägi juba mustab! 

Meie 1. aprill pole üldse naljakas, hoopis väga tõsine ja töine.

1. APRILL, 2013., KELL 9,00

SIPSIKUD saavad pildile kõige enne. 

KALLID VANEMAD! OOTAME KÕIKI SIPSIKUID KINDLASTI KOHALE!! KUI KEEGI ON HAIGLANE, TULGE  KOHALE! AINULT PILDISTAMISE AJAKS! SEE ON VÄGA TÄHTIS!

RÜHMAPILTE TEEVAD KA TEISTE RÜHMADE LAPSED. ISIKLIKE JA SÕPRADEGA KOOS PILDISTAMISEKS OOTAME KOHALE KA VANEMAID. SAGELI TULEB ETTE NURINAT, ET FOTODEL POLE LASTE JUUKSED  KORRALIKULT KAMMITUD VÕI RIIDED KORRATUD -  SELLEPÄRAST EI VÕTA ME ENAM VASTUTUST ENDA KANDA.

LOODAME, ET KÕIK SUJUB!

See reis saab toimuma jälle ainult SIPSIKUTE rühmaga. 

Lapsevanemaid seekord kaasa eriti ei oota - saame oma jõududega hakkama! lisaibfot jõuame veel jagada.

Sel pildil on kõik sõnadeta selge.

Praeguseks on info poole pealt kõik. 

Fotokas seisab viimasel ajal rohkem kotis...

 Aga vaatan, mis sinna peale siiski on jäänud.

Kokkulükatud lumevallid on eriliselt huvitavad. Lapsed armastavad ronida nendel terved õuesoleku ajad. tegemist jätkub kõigile, sinikaid samuti!

Eelmisel reedel olid meil külas Päiksekesed. Koos mängisime igasuguseid mänge. Koolis oli vaheaeg ja meil mängude nädal. 

Õppisime tundma ristsõnu ja mõistatusi. 

Lapsed avastasid täiesti uue maailma. 

Ja mina sain teada, et olen jälle midagi kahe silma vahele jätnud...

Egon sai 7-aastaseks

Palju õnne, armas Egon!!

Siin teile kolm peitepilti: kust ma need pildid olen võtnud??

Homme hommikul on meil plaanid väike saalihommik lihavõttepühade teemal. 

Värvige kodus lastega mune  ja tundke pühadest ning kevadest rõõmu!!

Rõõmsaid pühi kõigile!

SÜDAMLIK NAISTEPÄEV

Hommiku esimesed mehed, Rando ja Kevin, tulid naistepäevatervitustega. Kuna eelmisel päeval oli meil sellest tähtsast päevast juttu olnud, polnud poisid seda unustanud. Randol oli riidest kotikeses kommid tüdrukutele ja Kevinil samuti. Kevin oli teadmatuses, kuidas edasi käituda, sest kodus polnud rohkem kui kaks kommi... Kuid Kevin oli need kaasa võtnud, teinud paberist ümbrise pealkirjaga KOMMISAHTEL ja asi oli korras. Imekena lillekorvikesega tuli täna üle pika aja lasteaeda Mattias. Mattias soovis kenasti meile "head naistepäeva!!" ja otsis sõbrad üles. Olime Ellega väga liigutatud, et meie meespere nii tähelepanelik on.

Peale sööki istusime patjadele, et arutada, miks naistepäeva peetakse.

Arvati, et

• naised on õrnad
• see on lihtsalt kombeks, 
• siis saavad mehed lilli kinkida
• siis mehed ei kiusa naisi
• naised on ilusad(pikad juuksed, heledad riided, huuled ilusad)
• nad on õrnad, targemad kui mehed, nutikad, armsad
• saab kallistada. Kallistamine meeldib ju kõigile!

Miks siis naistepäev nii täpselt on kirja pandud, aga meestepäeva ei ole? See küsimus tekkis Randol kohe, kui komme jagama hakkas. Et millal siis tüdrukud neile komme toovad?? Nojah, ei ole jah...! Ma olin ka nõutu... Õnneks lepiti olukorraga, et nii on ja asi korras.  Tähtis on, et sa sõpru lihtsalt meeles pead, neid tihti kallistad, aitad, kuulad, nõu annad...!!! Mis sellest, et Kevinil vaid kaks kommi oli - ta mõtles kodus meie peale! Ja see ongi kõige-kõige parem, kõige-kõige tähtsam, armsam ja toredam!! 

Leidsime siiski, et vabariigi aastapäeval võiks mehi rohkem meeles pidada - nemad kui kaitsevad meie riiki, kui keegi tahab kallale tulla.

Siis tegime ühise pildi. Vaadake, Mattiase lillekorv on ka peal, ja Kevin hoiab enda KOMMISAHTLIT käes! Kahjuks Rando triibuline kotike on varju jäänud. Soovisime kõigile meie blogi vaatajatele HEAD NAISTEPÄEVA!!

Siis tuli uksest sisse Katriin isaga. 

Heade soovidega naistepäevaks rõõmustati meid tulpide ja kommidega.

See oli meeldiv üllatus! Aitäh meeles pidamast!!!

Nüüd oli aeg õue minna. Ilm oli imeilus! 

Siin meie õuest üks südamlik mõistatus isadele - mis see on??

PÄIKESELIST NÄDALAVAHETUST KÕIGILE!! 

NAUTIGE VIIMASEID KELGU-JA SUUSASÕITE KOOS PEREDEGA!!!

MÄNGUASJAPÄEV

Tänane päev pidi meil olema mängu jaoks. Mängu jaoks koduste mänguasjadega. Siiski vajas lõpetamist eelmisel nädalal Jaanika juures käies koostatud teekonna plaan. Alustasime selle korralikult paberile sättimist juba nädala algul ja täna saimegi valmis!

Lauri arvas kohe, et see plaan on nagu lennukiga lennates tehtud. Poiss oli õnnetu, et tema alevis ei ela - tema kodu ei mahigi peale... Kuid värvida sai igaüks, kes soovis. ja Lauri oli väga tubli abiline. Elis Kristen seletas täpselt, mis tema ja Kareni kodu taga on, kõik sai ka paberile pandud!!! Jaanika oli emaga veel täna hommikul majatagused puud ja mänguvahendid üles joonistanud. Lõikasime need välja ja kleepisime õigele kohale. Ja korteri number sai ka lõpuks tüdrukule selgeks!! Heidi oli õnnelik, et ikka tema kodu ka peale mahtus. Joel veel ei teagi, et tema korter ka on peal - ta on haige...!! Kevin ohkas, et Elise maja taga on ikka vägevad asjad! Ta oli sünnipäeval käies neid näinud ja seal mänginud. 

Annabel istus nukunurgas, laua taga ja ladus mosaiiki. Vaadake, kui ilus pilt tuli!!! Teda ei huvitanud meie plaan majadest ja asjadest. Ja ei peagi igaüht huvitama!!! Annabelile meeldib asju tagantjärele, rahulikult üle vaadata, mitte kiiresti ja tormates. Nii jääbki paremini meelde!

Täna jõudsid meie tuppa lendavad majad. Ehitajad olid Kevin ja Rando. Poisid jalutasid oma ehitistega tõesti mööda rühma ringi, tõesti olid need uhked ja tõesti ei kukkunud need katki. Aga alused olid all ka, et ei peaks madale kummardama- siis lähevad ju ümber!!

Tüdrukud käisid vahepeal saalis, Eloga võimlemas, Regyta mõõtis lapsi kooli tarvis.

Ja loomulikult tuli teha jutt. Seadsin tingimuseks, et täna tuleb lühike lugu - õue on ka vaja minna!!!

 Olgu, sain vastuseks. 

Sättisin selle kodus kokku. Pealkirja kirjutan juurde homme, sest see jäi kokku leppimata.

Vanal hallil ajal teati võlusõnu. Kuid kõige paremini teadis võlujõuga sõnu üks vana, väikest kasvu mehike. Ta oskas võluda isegi masinaid ja metsaelanikke, loomi ja linde. Kui tal hea tuju oli, siis ta muudkui võlus.

Ühel päeval oli ta just lausunud oma võlusõnad: IDIEH, NIVEK, ODNAR, kui tema ette ilmus auto: roosade ratastega ja roheline. „Mis teed?“, küsis auto. „Jalutan!“, vastas mehike,“Aga sina?“, küsis mehike. „Sõidan kiiirabisse, ma töötan seal!“ . Ja sõitiski kohe kummide vilinal minema. No oli seal kiirabis alles haigeid: kõhuviirusega ämblik ja rebane, hingamisraskustega pingviin, Monster Hay Victoria ja tema sõbranna Iiris. Vööthüäänil valutasid kõrvad. Kiirabiauto kutsus kohale abilised: kaks võidusõiduautot, helikopteri ja roboti. Pisike pingviin oli nii haige, et robot jäi teda kohapeale ravima, teised viidi kiiresti linna haiglasse. Kõik said rohtu ja olid varsti terved.

Ainuke, kes haigustest pääses, oli dinosaurus. Tema oli tervislikult söönud – palju liha ja vähe kommi. Ja pealegi oli ta alati puhas ja korrralik: pesi alati käsi, et sinna ei tuleks soolatüükaid, hoidis puhtana pea, et sinna ei tuleks täid, pesi jalgu, et varvaste vahele ei kasvaks seened ja küüris hambaid, et augud ei tuleks. Nüüd lubasid kõik loomad sama tublid olla kui dinosaurus. Ja nagu ikka, mindi koos mängima!!!

7. märts, 2013

Autorid on siin pildil. 

JA SIIS ÕUE!!

WWW.PILDIKOMPANII.EE

Jälle on õhtu!! Päevad kaovad imekiiresti...! Märtsist saab peagi mai, mis sellest, et aprill ka tahab vahele trügida - küll ta ka ära mahub! 

Panen täna siia vaatamiseks pildikompanii näidised, millised võiksid olla meie ühised kaaned, mille vahele mahuvad ära meie 7-aastaste laste fotod. Juures on ka hinnakiri ja võimalused erinevate fotode tegemiseks. Maksta piltide saab internetipangas. 

Küsimuste-ettepanekutega pöörduge julgelt Sipsikute "ülemuste" poole!! 

Millal fotograaf tuleb, jään praegu vastuse võlgu...Teatame sellest kõigile eraldi - telefoninumbrid ju on olemas ja ka siit blogist ikka jälgige meie olukorda. Pildistamise päeval ootame kohale ikka kõiki 21 meie armast Sipsikut!

Meie igapäevane elu kulgeb vanaviisi - mängime/õpime ja tunneme kevade tulekust rõõmu!

 Eile vaatasime, kui pikk on sentimeeter ja mitmest cm-st saab meeter. 

Mõõtsime siis üksteist igat pidi - küll käe pikkust....

  ja kinga talla mõõtu.

 Suusatamisega on meie Elo väga rahul. 

Lapsed on õppinud selgeks kõikvõimalikud nipid: kukkumise/püsti tõusmise, tasakaalu hoidmise suusatamisel, mäest üles ronimise/allasõidu. Küll oleks tore, kui selline õpetamine koolis jätkuks! 

Õhtu. Taevas oli lennukite lennuteedest kirju. Arutasime Heidiga, kuhu siis need lennukikd võisid lennata. Minu kõige nõrgem külg on orienteerumine - kolme kuuse vahel olen juba kindlasti eksinud. Ilmakaarte järgi siis arvasime, kes ja kuhu... ma ei hakka oma arvamust teile siin avaldama....

Aga taevas oli ilus!!!

KÄES ON MÄRTS

Kevad on mu lemmik: kõik on alles ees - lume sulamine, sinililled ja ülased, hiirekõrvus puud, kullerkupud ja nurmenukud. Tänavu lisandub sellele aastaajale meie Sipsikute lasteaia lõpetamine. Lastele on see muidugi suur ja mõnus päev - lõpuks ometi saab kodus olla terve suve ja enam mittttttte kunagi ei pea lasteaeda tulema. Kuid meile, suurtele Sipsikutele, algab kõik otsast peale... Meenutame veel kaua, kus voodis magas Karolin, või kus Karla, millises kapis olid Jaanika riided või mida arvas meie elust Siim. Mis parata - elu on juba kord selline, et seisma ei jää...!

Kuid nüüd võtan end käsile ja panen kokku paar viimast nädalat.

 Juttude kokkupanemine on endiselt kuum värk. Siin valisime teemaks kahepealise lohe - Annabelil oli kaasas. Teda kartsid kõik loomad ja linnud ja inimesed ka. Aga autod ja masinad ei kartnud, sest neil pole südant ega hinge sees. Ja ta oli ikka väga kurb ka selle pärast. Kuid kõik lõppes õnnelikult ja suure peoga, mis oli lõbus, hea, vägevate mängudega, tantsuline, tore, lahe ja sõbralik.

Sel neljapäeval tegime jutu kodustest mänguasjadest, kes olid ööseks lasteaeda jäänud. Karolin ohkas, kui lugu valmis sai: seekord tuli ikka väga ilus lugu!! Tuli jah, aga ... ununes lasteaeda ja seal ei ole ometi aega seda arvutisse sättida....

 Siin mängime laulumängu "Okasroosike". See on see koht, kus see okasroosike ikka täiega magab ja prints tuleb teda üles ajama. Mäng on kujunenud meie sünnipäevade jätkuks. Tore traditsioon!!!

 See lipuhunnik tuletab meelde, et vabariik sai 95-aastaseks. Leidsime kapist päris oma, Eesti raha ka veel!!!Aitäh Heidi isale lippude eest! Kaks teadet all, on mälestus kätlemisest Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumis, kuhu ka meie, vanem lasteaia rühm, olime kutsutud. 

Pilte sealsest kätlemisest ja pidulikust kontsert-aktusest vaadake Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi kodulehelt!

Tegime ikka enne pilti ka, kui teele asusime.

Kuid meie lasteaias toimus samuti kätlemine.  Vaadake, milline pikk järjekord oli! 

Õpetaja Leelo korjas nimesilte ning teatas, kes direktor Sirjele ning majandusjuhataja Pillele kätt andma läheb. 

Vaat nii palju sai meid lõpuks kokku!!

Siis algas väike kontsert. Ette on astunud meie rühma tüdrukud.

Siin laulavad Mesimummud

Tantsu keerutavad Lepatriinud.

Pipid laulavad koos õpetaja Marjega.

Ja veel kord saime meie võimaluse ühe laulu laulda.

Iga rühma etteaste kuulutas välja oma maskott. Meie Sipsik on teadagi kõige vanem - oskame juba lugeda.

 "Rootsi laualt" näksimist toonud, sööme sõbralikult ning rõõmsalt koos.

Tantsu keerutamine oli loomulikult lubatud!!!

Eelmisel nädalal rääkisime oma aleviku elust-olust. Kui lastelt küsisin, mida nad meiekodualevisse ehitaksid, kui 100 miljonit eurot oleks, pakkusid lapsed välja kõigepealt veekeskuse, siis veel batuudimaja ja veel väga suure turnimisväljaku.

 Neljapäeval oli Jaanika sünnipäev. Kahjuks jäi preili kolmapäeval haigeks... Nii me siis otsustasime, et lähme talle akna alla ja laulame laulu ikka õigel päeval ära!!  Jaanika tuli isegi õue! Saime nüüd juba 7-aastast Jaanikat õnnitleda ja seitse korda üles tõsta hurraa saatel!!

 Et asi veel asjalikum oleks, kaardistasime oma tee lasteaiast Jaanika koduni: joonistasime kõigepealt lasteaia, siis kirjutasime maja numbri, tänava nime. Teel joonistasime kõik, mis vähegi märkasime: liiklusmärgid, majad, tänavad,,,Eks esmaspäeva õhtupoolikul tuletame meelde, mida nägime ja mis meelde jäi.

Vahepeal oli fotokas remondis - tõrkus teine, et miks  nii palju peab töötama!! 

Selgitasin siis asja talle ja näe, hakkaski tööle! 

Reedel olin Riannaga kodus. 

"Kosmeetik" lakkis kõikide nukkude küüned, nii kätel kui varvastel, mitu korda üle. Lakki jätkus veel silmadele ja suulegi!!!

Ka maakodu sai nädalavahetusel üle vaadatud - 

kevad on siiski veel kaugel...