neljapäev, 21. juuni 2012

MERI - RAHULIK JA TORMINE, KAUNIS JA HIRMUTAV...

Meri on inimesi alati lummanud. Eriti põnev ja vaatamisvääriline on tuuline, tormine meri.
Vahused laineharjad hüppavad kui jänkud, mis püüdma meelitavad. 
Pritsivad tormihobud hirmutavad oma kohina ja külma, tormava mereveega.


   Just sellel, täna lihtsalt kivisel kohal, seisis aastal 2007 loss. 


         Siin valmis siis film "Polli päevikud".

Täna arvas aga Rianna, et lained tulevad talle kallale...

  Lapse jaoks olid need lainekesed tõesti hirmutavad!!

    Mere äärest ära tulemisega oleme alati hädas:
 oleme veel naaaaatuke aega!!!

   
Järgmisel päeval oli juba oma õueski lõbus olla!!!

Kuid nüüd on Rianna tuulerõuges... 
Nojah, eks seda see tugev meretuul kaugetelt maadelt meile tõi! 

Aga kui terveks saame- kohe randa! Meie suvi on ju nii lühike...


















neljapäev, 14. juuni 2012

Olen vist blogist sõltuvuses - lihtsalt pean tulema ja teada andma, kui ilus on suvi ja mida kõike teeme!!! Muidugi, kui on aega puhata ja ringi tuuseldada nii, et kella ei pea vaatama...
Nädal on möödas ajast, mil Varblasse kihutasime. Ees ootasid meid 45 looma: 3 koera, 2 hane ja nende 7 poega, 4 kalkunit, 4 lambahakatist, 1 kukk ja 5 kana, no ja ülejäänud on küülikud. 
Ilmad olid algul väga külmad ja vihmased. Kuid pole ju halba ilma, vaid on kehvad riided! Saime nendestki üle!
     Nii sai vihmavarju all ka liivakastis mängida. 
Huvitav tegevus on lammaste lutitamine. 
Kolm tallekest vajavad erilist hoolt, sest emad pole neist hoolinud...
 Neile meeldib ka väga poseerida. 
Kolm on väga sõbralikud ja aktiivsed suhtlejad, kuid neljas hoiab omaette
 - tema jäi ilma armastavast emast ja meiega eriti ei suhtle.
Kanamunade korjamine käib pidevalt. Rohkem siiski hommikul, sest on ju teada, et üle ühe muna kana päevas ei mune. Vanaisa munakeetja muudkui muliseb ja soolaga/majoneesiga munad maitsevad alati hästi! Eriti veel siis, kui toas sööma ei pea.! 
Koerad on ikka olnud laste lemmikud!
Haned on jõudnud oma lapsed juba ujuma õpetada. Kuid kasvatus emal-isal lonkab - lapsed ei püsi aias. 
Võrgu augud on nii suured, et pojad poevad läbi... Ema isa on päris ahastuses vahel!!!
Kuid mil moel nad lastele märku annavad, et on vaja tagasi minna, pole aru saanud - äkki tormavad kõik reas koju tagasi...!!!
Meri!
Hommik oli mõnus. Kell oli umbes 11 hommikul. 
Kodus paistis meil päike, merel oli aga udu.
See oli eile. 
Läksime tegelikult teokarpe nokalistele korjama.
 Neli suurt kartulikotitäit vedasime autosse - jätkub talveks ka!
Rannas õitses merikapsas. Ärge puutuge - see on looduskaitse all!!
Vesi oli üllatavalt soe! Rianna ei tahtnud kuidagi välja tulla...
Meestel said kotid täidetud ja vesi tundus pikapeale juba jahedana...
Selle pildi tegin täna, koju tulles. 
Sinna tee lõppu tulevad tuulikud. Mitu - ei tea...Millal - ka ei tea...
Eks tegemisi oli rohkem, kui kirjas: külas käis meie med.õde Regyta. Koos tema lähedaste ja tuttavatega külastasime Varbla kirikut ja kalmistut.  Lood meie tülinorivatest kalkunitest on päris vahvad.
Vaat selline nädal oli! 

kolmapäev, 6. juuni 2012

Teisipäeva hommikul istusime VIKING LINE-ile ja loksusime Helsingi poole. 12 töötajat PESAMUNA lasteaiast sõitis vaatama, kuidas elatakse Soome lasteaias.
       Kaks ja pool tundi sõitu möödus kiiresti.
 Kersti Lohu arvas, et küll oleks hea, kui enda maja asuks sellise saare peal - vähe muru niita!!
Tegime turul suveniiride vahel kerge ringi ja siin ootame trammi, mis meid sihtpunkti viiks.
Et sõiduriist kohe ei saabunud, jõudsime vaatamisväärsustegagi tutvuda. 
Ega ma ei tea, kellele see on pühendatud, kuid uhke ja suur oli teine küll!!!
Ja asus kohe trammipeatuse juures.
 Lasteaias võttis meid vastu direktriss Sirje kursusekaaslane Tiina Tallinna õpingute ajast. Tiina töötab Helsingis juba 17 aastat. Eestis saadud haridusest oli vähe, et kasvatajana tööd saada. Niisiis on Tiina kasvataja abi. Kahjuks on Tiina ainult ühel pildil ja see on tagapool.
Kõigepealt viis Tiina meid õue, mänguväljakule, kuna lapsed magasid. Õue mängukoht asus lasteaiast eemal, umbes 100 meetrit mööda asfalteeritud teed.
Silma hakkasid väikesed varjualused liivakasti nurkades, mis päikese eest varjavad ja head mänguvõimalused lastele annavad.
Ronimisvärk oli pea samasugune kui meil.
Keset mänguväljakut oli kaljukolakas, kus peal lipuvarras. Tiina rääkis, et lastele meedib selle kivi peal mängida: sinna koguneb vihmavesi, kus sulistamine lubatud, saab nukkudega mängida, liiva sinna vedada jne.
Maja on ehitatud 1950.- ndatel aastatel linnaossa,
 kus asus olümpiaküla, kui Helsingis toimusid olümpiamängud.
Maja teise osa alumisel - ja keldrikorrusel asub vesiravi puuetega inimestele ja pensionäridele.
Majja õuejalatsites ei siseneta.
 Lapsed jätavad jalatsid välisukse kõrvale, riiulile.
Lauad-toolid on kõik täiskasvanutele heas kõrguses. isegi 2-aastased lapsed ronivad toolidele ise. See on hoolivus töötajate suhtes - selgitati meile. Jah, eks olen ju minagi 41 aastat kummargil tööd teinud...
Rühm koosneb paljudest väikestest tubadest. Seal saavad lapsed segamatult mängida, ise endale toa valida, neid mängu jooksul vahetada. Täiskasvanu käib mängu  vaatamas, vajadusel sekkub.
Laste riided asuvad lahtistes kappides
Jalanõude jaoks on kapi tagaosas restid.
WC-d on täiesti lahtised, ilma ühegi ukseta.
Käterätinagid. Kuid kus olid rätid...? Ei tea...
Siin pildil on aga suurem tuba, kus süüakse, joonistatakse, kirjutatakse. 
Lapsed hakkasidki juba tõusma.
Toas oli ka liivakast. Aga kas seda suvel just vaja on... ma ei tea...
 Kuid talvel võiks küll olla!
Üks mängunurk oli isegi trepil!!
Ka meestöötaja oli majas, kes samuti lastega tegeles. Oleks meil ka...!!
Ka meie võõrustajal, Tiinal, oli tööaeg. 

Kõik,küsimused said vastatud, kõik jutud aetud.
Mis me siis teada saime?
Kui palju on rühmas lapsi? 22. Aga nendega tegeleb päevas 3 töötajat: esimene tuleb lasteaeda  kell 6,30, järgmine umbes kell 8,00 ja kolmas 9,00. Lpased on jagatud kolme gruppi, iga grupi eest vastutab üks inimene. Üks on kasvataja, kaks kasvataja abid. Kasvataja koostab nädalaplaani, mida täidavad kolm inimest, ikka oma grupiga. Päevas toimub üks tegelus  - kas siis joonistamine, või jalutuskäik, või võimlemine, või muusika. 
Õhtul tuleb koristaja ja koristab ruumid.
Lasteaiamaksu summast ei teadnud Tiina midagi. Töötajad sellega kokku ei puutu.
Palganumbritest ei tasu rääkida, kuid  maksud on seal ka ikka röögatud! Juba trammipilet maksis 2,70 €, muust rääkimata. Auto ostetakse perre siis, kui seda tõesti vaja on - liising hirmutab. 
Pole seal sugugi kergem kui meil!
Oleme tänulikud Tiinale, kes meid lahkelt vastu võttis.

Pärast jäi aega läbi käia ka kahest jumalakojast:
Laeva nina sarnane pühakoda (ei oska paremat nime anda)  oli avatud alles paar päeva tagasi.
 Ilus, puidulõhnane ja eriline ehitis.
Kaljusse raiutud kirikus on kindlasti kõik käinud, kes Helsingit külastanud.
Oligi meie päev otsa saanud.
Olime hoolimata "väljaveninud varvastest" ja kiivakiskuvatest selgadest, rahul kena päevaga. Nägime, kuidas mujal maailmas lasteaiad elavad - milliseid mänge mängivad, oma tegevusi plaanivad. Nii mõnigi mõte on väärt elustamist meie majas.
Eks külas ole ikka hea, aga oma kodus alati parem! Olime õnnelikud nähes Tallinna sadamas Ahto sinist bussi!
 KOJU!!!

pühapäev, 3. juuni 2012

TUNNE OMA KODUVALDA!!!
           MIS MÕIS SEE ON??

MIS PUU SEE ON?

MIS MÄLESTUSPAIK SEE ON??

MIS ASUS SELLES MAJAS ALGSELT?

KELLE  MÄLESTUSEKS ON SEATUD SEE KIVI MEIE KALMISTULE?

KUS ASUB SEE PAIK MEIE VALLAS?

TUNNE OMA KODUKOHTA!