JAHIMAJAS

Punetav taevaäär, õrnalt kiikuvad lehtedeta kaseoksad, valge ning säravpuhas lumi ja tuba,  mis kuidagi soe ei taha seista, on märguanded külmast talveilmast. 

Meie direktor Sirje, Karolin, Heidi ja Jaanika sõitsime külla jahimeestele  Halinga jahimajja. Oleme tänulikud, et ka meie, Pesamuna lasteaia lapsed, sellist mõnusat, loodust täis maja kasutada võime.

 Meie kunstikäega Liina oli  meisterdanud lastega igale jahimehele tassi, millel lumemarjad peal, marjakesed kullaga kaunistatud ja igale tassile jahimehe nimegi peale pintseldanud!!

Tasse oli 58 - täpselt niipalju jahimehi on kirja pandud.

  AITÄH, ARMAS LIINA!

 Kohale jõudes tõmbas tähelepanu koht, kus jahimehed jahisaaki aru peale ajavad. Küll meie preilid puhusid ja puristasid. Selgitasin, et ilmselt need jäänused viiakse metsloomadele söödaks. Ega ma ei tea, kas see nii on, aga midagi muud ei osanud ma asjast arvata...

 Peagi olid mehed õues. Autost toodi välja super jahisaak, mida kõik vaatasid ja imetlesid. 

Suur ja uhke emailves. 

Peakangelane Karli Kalda andis nõusoleku fotojäädvustuse tegemiseks.

Siis kõik pildile!!! 

Näete ise, kui tore on see jahimeeste seltskond -  rõõmsameelne, sõbralik, humoorikas ja mis kõik! Minu küsimuse peale, et kuidas selline saak siis täna kätte saadi, sain vastuseks, et mis seal ikka  - tavaline värk - et keegi nägi, rääkis,  läksime, põmm! ja valmis... Pärast selgus, et paljud metsaretked lõpevad ilma midagi kätte saamata...No keda sa usud...!

 Meie tüdrukud ei julgenud algul mitte pildile tullagi. Jäid illllmatu kaugele seisma.

 Samm-sammult jõudsid lõpuks ilveseni!!

Toas jätkus juttu kauemaks. Saime teada, et ka jahimeheks tuleb koolis õppida. Jahile minnes on ikka metsas kord majas ja iga mees teab oma kohta. Jahimeestel on oma kalender, kus kirjas, millal millisele loomale jahti võib pidada. 2012. aasta kalendri saime endale -  seal on imekenad loomade pildid ja jutud ka juures. Aitäh!!

Siis võttis sõna Sirje ja tassid said jagatud. Tüdrukud lugesid oma jõulusalmid  ette.

 Koos laulsime veel ka "Põdra maja". Head laulumehed need jahimehed!!

 Muidugi tahtsid mehed õue minna, sest ilves vajas mõõtmist ja põhjalikku uuringut.

 Kuulsin "poole kõrvaga", et pikkus oli 80 cm. ringi. See olevat juba päris suur loom.

 Sinna õue jahimehed meist oma ilvest uurima jäid. 

Meie keerasime auto kodu poole.

AITÄH, JAHIMEHED, ET MEID OMA TOREDAS JA METSALÕHNALISES MAJAS KÄIA LUBATE! 

KÜLLAP NII MÕNESTKI PRAEGUSEST LASTEAIAPOISIST TULEB TEIE JAHIMEESTE SELTSILE LISA.

ILUSAID JA RAHULIKKE JÕULE KÕIGILE!!!

MEIE HENRY

Küll on ikka mõnus tunne, kui üks sõber, kes laevaga lihtsalt üle mere sõidab ja sinna elama jääb, meid ei unusta! Selline tore ja armas poiss on meie Henry!!! Isegi päkapikud meenutavad talle meid, poisist endast rääkimata.

Mäletan eelmisi jõule, kui meieni jõudis teade, et Henry enam meie rühma rohkem ei tule. Kõik olime kurvad...Kuid juba pea kuu aja pärast tuli poiss meile külla ja imestas, et kelle riided tema kappi on pandud!! Nojah...mis sa kostad...

Täna aga olid minu postkastis pildid, mis näitavad, et meie väike saadetis Soomemaale on jõudnud.

 Need pildid Henry selja taga, on meie saadetis Soome, sõbrale. 

Oleme õnnelikud, et sa, Henry, meid nii tähtsaks pead, et pildid kõik ritta oled seadnud!!!

Kui me Soomemaalt,  päkapikult, kirja saime, pakkusin välja, et teeme Henrile kaardi. Aga kus sa sellega!! Igaüks tahtis ise pildi joonistada. 

Järgmisel hommikul küsisid lapsed kohe uksest sisse tulles tere asemel: kas sa pildid posti panid? Me ei saanud koos postkontorisse minna - meid on palju ja ajast tuli kah puudu. Nii see minu hooleks jäi.

Olen kindel, et meie lapsed ei unusta oma lapsepõlvesõpru kunagi! 

Olgu nende elukoht siis Eestis või mõnel kaugel maal.

ARMAS HENRY!!

SOOVIME SULLE LUMISEID, PIPARKOOGILÕHNALISI  JA SÜDAMLIKKE JÕULE!!! 

 OOTAME SIND UUEL AASTAL KÜLLA!!

SINU SÕBRAD SIPSIKUD.

  Kohe algab jõulupidu. 

Viimast korda tuli jõuluvana lasteaeda - järgmisel aastal oleme juba koolis.

Pildilt on puudu Katriin, Karen, Kreete ja Karla. Karla ei tulnudki peole.... Aga kus teised olid??

JÕULUKUU

Lükkan blogitööd järjest edasi... sest lihtsalt ei tea, millest ja kust alustada. Ja eks jõuluaeg ka väheke segab - mõtted veerevad tahtmatult tagasi aastate taha, kus jõulud aasta kõige ilusam aeg oli nagu lastel ikka.  Praegu pole mu toas jõuludest küll muud kui paar kuuseoksa. Aeg on näidanud, et jõulutunde loovad lapsed ja lapselapsed, õed ja nende pered ning loomulikult lasteaed. Päkapikuteema on praegu väga kuum (minu ajal neid polnud) ja õnneks pole need väikesed mehikesed oma nänniga meie lapsi üle külvanud, vaid ikka parajal piiril püsinud. 

Panen täna ritta pildid, mis viimaste nädalate jooksul kripeldama on jäänud. Ega ma pole eriti aparaati välja võtnudki - olin lootuse kaotanud, et seda üldse vaja läheb.Aga näe - päkapikud ikka liiguvad ja aitavad...!

Just nii pea peale oli vahepeal meie elu blogis keeratud!!

Meie maja sügisesed sünnipäevalapsed.

PALJU ÕNNE, ARMSAD KOLLEEGID!!!

Minu isikliku elu suur ja tähtis päev. 

Tahvel on meil endiselt tähtsaim loovuse arendaja.

HIngedeaeg lõppes ühisüritusega saalis.
Meie logopeed Diana viiulimängu kuulasid lapsed vaikselt ja rahulikult.

Vaatasime vanu pilte ja imestasime, kuidas vanasti elati!! Sofia, mesimummide rühmast, oskas nii mõnegi pildi lahti seletada.

Meie hingedehommiku lõpetasid Regyta ja tema poeg Joosep samuti viiulimänguga.
Oleme uhked, et meil nii palju haritud ja hobidega töötajaid majas on. Küllap avastame veel nii mõndagi!!

Kindlasti nägite ja kuulsite, et me töötajatepere alevi vahel liikluse seisma pani!?

 Miks seda tegime, loete vallalehest!

Ja ka laudareisist saate lugeda vallalehest!

Meie direktor üllatab meid aastas vähemalt üks kord vahva väljasõiduga.
Seekord leidsime end Tallinnast, teletornist. 

See siin on botaanikaaed, mis teletornist vaadates paistab.
 Meie giidiks oli kõrgelt haritud, ülitark ning meeldivalt humoorikas Urmas Laansoo.
 Jõudsime üle vaadata jõululaada raekoja platsil ning kõhu täis süüa supibufees. 

Aitäh, armas Sirje!! Loodame, et sul head ideed otsa ei lõpe!!!
Pean süütundega tunnistama, et nii mõnigi pilt siin tänases blogis on Sirje fotokast nihveldatud. 

Reedel sai meie Karla Harjakas 7-aastaseks.

 Sünnipäevalaps tuli koos isaga torti lasteaeda tooma. 

Kuid just rühma ukse taga kukkus tort poisi käest laus kummuli!!!Nalja kui palju!!
Kaapisime puhta osa taldrikule ja sõime lihtsalt lusikaga. Tort oli imehea!!!! 

Aga tal oli teine tort kah! 

Karla nagu teadis, et üks kukub kummuli!

Ja veel kaks tuld purskavat küünalt oli ka!

 Te oleksite pidanud kuulma, milliseid ovatsioone need esile kutsusid!!

PALJU ÕNNE SULLE, MEIE KARLA!!

SELLINE JÕULUKUU ON MEIL OLNUD.

Pildid tagasi!!

Imekombel sain lisada pildi!! Ei tea, kas jälle ainult ühe?? Siin reas on meie maja kõige võiksemad ja suuremad lapsed. Olime teel metsa, eelmisel nädalal. Meie maja tagumine külg on kenasti värviline.
Eile käisime Piimajõe suurfarmis. Tore oli!! Kuid fotokas sai tühjaks ja ega ma eriti kurvastanudki, sest ei saanud pilte ju kusagil kasutada...

Otsin siis vanadest varudest.Siin on meie Karl. Vaadake, kuidas kätega toetab ainult ukse piidale!!!

Ja siin meie akrobaadid.

Oih, ja saangi pilte jälle panna! Jessss!

Õhtul jätkan. Saate infot meie jõulupidude ja muu elu kohta, ausõna!!
************************************************************
Lähen siis tänase päevaga edasi.
Saime täna kirja Soomemaalt. On ju teada, et seal elavad põhjapõdrad, jõuluvana ja loomulikult päkapikud. Ja ühelt väikeselt mehikeselt saimegi kirja!!!
Suur tänu Sulle armas-kallis Henry, et meid ikka meeles pead!!!

Ootame sind ikka külla!!!
**************************************************************
MEIE, SIPSIKUTE RÜHMA JÕULUPIDU TOIMUB 

18. DETSEMBRIL, KELL 16,00 LASTEAIA SAALIS.

JÕULUVANA KOTIS ON AINULT KOMMIPAKID. 
PÄRIS KINGID TOOB TAAT KINDLASTI KOJU.

******************************

PILTIDETA BLOGI

Vabandan, et juba pea nädal on blogi seisnud  ilma uuendusi tegemata. Lihtsalt ilma piltideta ei tule asi nii värvikas ja mõnus. Kas saan detsembrist pilte lisada, ei tea, kuid loodan...

Eile oli siis jälle päev täis töid ja tegemisi. 

Hommikul, enne sööki, arutlesime, mida mõtlesime-tundsime, kui voodis ärkasime. Kes mõtles ainult üht mõtet, mida uneski oli näinud ja mida pikisilmi ootab; kel oli heameel, et saab lasteaeda mängima; kes oleks veel magada tahtnud... Õues tundsid kõik rõõmu krõbisevast rohust. Aga söömine tegi tuju heaks ja tormasime käsi pesema.

Ja siis kohe saali, võimlema! Täna olid lapsed kuidagi rahutud ja lärmakad. Õnneks olid Elo mängud täna väga liikuvad ja sai joosta südamest!

Toas, enne õue minekut, saime aega ka pisut mängida. 10,25 andsin teada kogu meie  perele, et kui suur osuti on jõudnud numbrile 7, lähme õue. No küll oli segadus! Ehitajad olid olnud eriti lohakad ja kõik materjal oli laiali. Ehitajad ise aga ronisid juba mööda turnikat - maa peal polnud lihtsalt enam ruumi!!!

Kuna hommikusöögi kõrval oli täna sepik kalapasteediga, sai iga laps, kes seda sõi, preemiaks, õue minnes, ühe merekivikese. Te ei kujuta ette, head vanemad, kui suur stiimul see täpike on!!!

Õues aga oli uus preemia - ring jooksu ringrajal. Nagu keegi seda keelaks, aga selle peale ise ei tulda. Joostakse aga mõnuga..

Ja siis metsa. Enne veel uurisime-arutlesime oma õues, kuidas tekib see valge lumeke rohelisele rohule, mis täna krõbiseb ja kuidas muld külmaga kõvaks läheb. 

Metsas ootas meid ees hoopis teistsugune olukord - ei krõbisevat rohtu, ei jääd vee peal. Üks vihmauss roomas mööda külma lehte. Otsisime vastused küsimustele: miks metsas ei ole rohi valge, miks muld pole külmunud, kuidas tekib sammal.

Kärsakatest näritud puid on meie metsas väga palju. Palkki, millel tavaliselt istume, on nende käikudest triibuline.  

Nüüd tuli muinasjutt. Kord läks üks mees metsa, et puid ahju tuua. Kuid iga puu leidis põhjuse, miks teda puutuda ei tohi: mõni oli liiga  peenike ja tahtis veel kasvada, mõni jälle liiga ilus, mõni arvas, et mees ei jõua teda maha raiuda... Ja nii mees siis kodu poole läks, pea norus... Mis edasi sai, küsige lastelt! Aga meie metsa puud pidid pea kõik kasvama jääma - igaühele leidsid lapsed põhjuse kasvamiseks. Leidsime siiski ka puid, mille võiks mees maha võtta - kooreta, mädanenud, liiga sammaldunud....

Lõpuks ometi sai oma õue mängima!!! 

Kui kõik teised lapsed olid tuppa läinud, mängisime veel puudemängu. See käib nii, et jagame lapsed erinevate puude juurde. Iga puu juurde, 3-4 last. Siis ütluse peale, millised puud vahetavad kohad, jooksevad vahetajad uuele kohale. Järgmisel korral on hüüdjaks juba lapsed, seekord olin veel mina.

Toas jõudsime enne sööki veel mängida "Siililegi selge..." mängu. Iga laps sai öelda kaks lauset, siis valis uue ütleja. Kohal oli meid 18 last - nii et 36 lauset ja vahetus juurde, võttis päris kaua aega.

Unejutuks on meil praegu "Väike Mukk". Kuulajad on erinevad - mõni kuulab hoolega, mõni lehvitab tekki, mõni jääb kohe magama... 

Meie sättisime Riannaga end riidesse ja keerasime auto kodu poole... Kohtumiseni täna!!!

Juba on neljapäeva hommik!! Aeg lihtsalt tormab edasi, tagasi vaatamata, endalegi aru andmata...! Ja mina, penskar, ei jõua temaga sammu pidada - jään lihtsalt maha...!

Laupäeva hommikul sõitsin koduõuest välja, tagasi jõudsin esmaspäeva lõunaks ja kohe lasteaeda. Mõtted olid alles teel koju, kui ise juba lasteaias olin...

Tööhoo saime sisse alles teisipäeva hommikul.

 Alustasime töölehtedega. Poisid asusid tööle poistega, tüdrukud tüdrukutega, kes paberilt rõõmsalt vastu vaatasid. Kõigepealt tegime piirjooned korralikult nähtavaks. Rando oli õnnelik, et poistel palju vähem vaja rabeleda, kui tüdrukutel - neil patsid ja pikad juuksed...!

Lehe teisel küljel on numbrid. Õppisime kirjutama number 1. Algul väike kriipsuke alt üles, siis alles pikk kriips ülevalt alla. 

Siis võis ära värvida poisi pluusi ja tüdruku kleidi. Kuid aega kuulata ja tähele panna, mida täpselt teha, ju pole. Mõni hakkaks peale juustest, mõni pükstest. Kuid kuulamisoskus on väga vajalik oskus!!! Andke kodus lastele ülesandeid, mis pisut igapäevastest tegemistest kõrvale kalduvad - vaadake, kas panevad tähele, et midagi tuleb teha teisiti!?

Kolmapäev. Õhtupoolikud on rohkem mängulised, hommikud töised. Sain aega ise ka nii voolida kui vaadata, milliseid mänge ja kuidas lapsed mängivad. Nägin, milliseid tsirkusetrikke lapsed meie turnikal teevad. Eriti tüdrukud, poisid voolisid ja mängisid legodega teisies toas. Heidi istus poiste taga toolil ja küsis mõistatusi. Väga vahva oli vaadata - kuulata!!!!

Saksa keele õpetaja Aili sõitis Austriasse, end täiendama. Nii ongi aega rohkem vabalt hingata.

Neljapäeval teeme töölehti edasi. Õpime kirjutama number 2 keerde ja konkse; vaatame, kuidas tüdruk ja poiss elavad. pean tunnistama, et mõtted, mda ja kuidas teha, tekivad mul elu käigus ja vahetult enne tegemisi. Nii et ette ei oska ma eriti ennustada, milleni täna veel jõuame või mida teeme...

Kahjuks ei lase arvuti pilte üles panna - nõuab jälle raha. Pean midagi välja mõtlema, et tema tarkusest üle olla. Arvasin, et petan ta Wordiga ära ja kopeerin siia pildid, kuid see nõks ei läinud läbi.... Aga küll saan hakkama!!!

Kell on hommikul 5,08.  Sätin võileivad kotti, kohvikoore topsiga kõrvale. Unustada ei tohi ka fotokat ja mobiili. See viimane kipub lasteaias jope tasku ununema...Siis võib keldrist ratta välja tuua ja peagi paistab Uduvere poolt sinine tuluke, mis Marje rattal rõõmsalt hüpleb... 

"Liigun õues, tervis põues!" on meie selle nädala teema. Mis siis on see tervis, said eile vastata ka lastel järel käinud emad-isad. Ei olnudki eriti kerge küsimus!!! Siim ema Eva võttis asja kenasti kokku, et tervis on tervik! Kui midagi puudu on, siis polegi tervist!! Ja eks see nii ongi - kui juba tõused vale jalaga voodist, ongi tervis paigast ära...!

ILUSAT JA SÄRAVAT TÖÖPÄEVA TEILE KÕIGILE! 

MEILE MUIDUGI KA!

NÄDAL MÖÖDAS

Nädal sai nii kiiresti otsa!! Vabandan, et meie tegemistest aru ei andnud!

Kuid võtan asja siiski kergelt kokku - aluseks pildimaterjal. Muidugi, päevast päeva teie laste tegemisi kirjeldades on asi põhjalikum ja lihtsam, aga vahelduseks saab niigi hakkama.

 Mis hommik see oligi?? 

No oli see mis ta oli, kuid lapsed pidid võtma ritta pikkuse järjekorras. Egon abistas õige rea saamisel.

Põhirõhk oli selles tegeluses tasakaalul: liivakotiga tehti sada imet: kõnniti, kükitati, seisti, tehti igasuguseid harjutusi....ja kõige lõpuks tuli liivakott kahe varba vahele võtta, ilma et kätt külge panemata. Laste näod moondusid igas suunas - see aitas kaasa.Väga huvitav oli!!! 

 Vaadake selle teate kellaaegu! 

Ärge väga varakult lasteaeda tormake - meie spordime!

 Rääkisime sel nädalal ametitest. 

Meie võtsime põhjalikuma vaatluse alla isa ja ema ametid ja kodused tööd. 

Lapsed teavad oma ema-isa tööst väljaspool kodu väga vähe!! 

lapsed küsisid teie käest, emad ja isad, mis on sinu töö juures kolm tähtsat asja ja mis on sinu jaoks sinu töös kerge, mis raske. Vastuseid tuli väga vähe!!! Lapsed laiutasid käsi, et ei saanudki vastuseid. Kõige enam jäin rahule Elis Kristeni isa vastusega - kerge on siis, kui tööd hästi teed! Ja ka raske asi oli lapsele konkreetne ja täpne antud. Aitäh! 

 Siin on meie kolme päeva töö: esimesel päeval tegime vesivärvidega tausta, teisel päeval joonistasime isa ja ema, alustasime ka koduste töövahendite lõikamise/kleepimisega ning kolmandal päeval lõpetasime. Lapsed olid väga südamega asja juures ja teadsid, millest kodus puudust tuntakse või mida vaja osta.

 Muusikatunnid on mõnusad! Seal võin end ka lapsena tunda. 

 Lauri keerab siin  pildil pilli, mille heli tekitamiseks ainult käe rannet võib liigutada. See oli vist esmaspäeval. Täna igatahes mängisime lahedat laulumängu, kus sõnad olid mulle väga rasked - no ei jäänud meelde!!!

" Sip-Sip" sai läbi.

Mattias lubas raamatu koju viia ja ema loeb veel kord ette. Nii väga meeldis poisile see raamatuke. 

Lugesin ühel lõunal eesti muinasjuttu "Veealused". Terve muinasjutt on siin pildil. Laske lastel jutustada ja arutlege, miks nii juhtus.

 Ja üldse - väga vähe loete lastele unejutte!!! Kuulamisoskus ja analüüsivõime on koolis kaks väga tähtsat asja!!!!

 See oravaga tööleht oli meil juba ammu pooleli. Lõpuks saime selle ka tehtud!

1. Häälisime-lugesime-kirjutasime 8 sõna. Kirjutamise koht pidi ka õige olema -all, peal, kohal, kõrval - kuula ja kirjuta õigele kohale!2. Joonista oravale oksad hüppamiseks! 3. Orav soovib söömiseks 3 käbi. 4. Kirjuta sõna ORAV kaks korda! See on võluorav - värvi nagu soovid!!!Aega kulus 35 minutit.

Meie hea Regyta - alati abivalmis, mõistev ja tark. 

Seekord rääkis/õpetas Regyta, kuidas toimida kui verd jookseb.

Sai selgeks, et... 

...pane külm lapp või jääkott peale!!
...kui sõrm katki, ära haavale vatti pane!
....puhasta haava puhta veega, kui muud pole!
Las ema näitab, kus vajadusel leiad puhastusvahendid ja sidemed!

Siin need puhastusvahendid on! See vasakpoolne, nimega BURNSHIELD, võtab ära valu.

Ja nüüd algas tõsine töö! Sidumist sai proovida iga laps. 

Sidumise käigus rääkis Regyta, et ravimikapist ei tohi ise ühtki rohtu võtta!! Ravimeid annavad sulle vaid ema ja isa.

Tänane päev, reede, oli eriline selle poolest, et ...

...külas käis meie endine rühmakaaslane ja hea sõber Henry. Poiss on juba soome keele selgeks saanud ja rootsi keele kah!Sõime Henry toodud komme ja mängisime koos. Tore, 

et tulid, Henry! Ootame sind ikka ja jälle!!

...õue saime vaid tuletõrjetrepi kaudu ja tagasi samuti. 

Emad ja isadki pidid seda treppi kasutama. 

Esmaspäeval on meid uue kattega trepid ees ootamas.

Karl ja Kevin olid une juba ära maganud, kui mängumaja sõimerühma väljakule maha laadima hakati. Kevini üllatus oli suur - tema oli arvanud, et majad ikka lasteaia õues valmis ehitati. Poisid imestasid, et üks mees saab üksinda hakkama, kedagi pole appi vaja!

MÕNUSAT NÄDALAVAHETUST!

SIPELGAPESA JA LINNUPESA

Pikk päev lasteaias on mõnus! Jõuab palju ära teha, pole kuhugi kiiret - nii saab päev kiiresti otsa.

Tubastest tegemistest täna rääkima ei hakka. Teen seda homme.

Väikene kodune ülesanne sai täna lastele siiski antud... Eks homme kuulen, kui paljud sellest emale-isale rääkisid.

Täna õue minnes otsustasime, ei, tegelikult mina pakkusin välja, et lähme metsa, sipelgapesa otsima. Oli nii poolt- kui vastuhääli, kuid läksime.

 Esimene peatus oli künkal. Selgus, et kõigepealt jäi koju fotokas, siis, mäe juures teine häda -patareid jäid laadima. Elis ja Heidi olid kohe nõus tagasi tormama. Patareidega tagasi tulles teatasid jooksjad, et kahe elektriposti vahel on ilma kaaneta kanalisatsiooni auk. Pean tunnistama, häbist silmad maas, et kohe polnud võimalik mul seda vaatama minna ja pärast, metsast tagasi tulles, ununes see meil kõigil. Homme lähen üksinda ja vaatan asja üle. 

 See elektripost oli metsast välja saetud - kogu ümbrus oli oksarisu täis. Üks korralik ,jäme kuusk oli ka põõsastes pikali...

 Äkki silmasime üksikut suvist jalanõu. Kõhe tunne tekkis millegipärast... Ja mitte mul üksinda, lastel kah! Variante, miks too plätu seal siiski on, oli palju: keegi on vist surnud; kus teine king on; otsime teise ka 

üles. Lõpuks ütles keegi, et see on lihtsalt ära visatud ja sellepärast ongi siin. Kohe kergem hakkas...!

 Meie metsaplatsilt edasi minnes sattusime lausa džunglisse. Selle sõna otseses mõttes. 

 Märg, tihe oksarisu, pehme, lõpuks ei saanud ei edasi ega tagasi....

Pöörasime siis aga otsa ringi ja sumasime jõudumööda kodu poole tagasi.

 Siim leidis tõelise linnupesa, kohe päris ehtsa! aga mune sees ei olnud...

Ei tea, millise linnu oma?

Sättisime pesakese oksaharude vahele. 

Poisid küll arvasid, et tuul puhub selle sealt kohe varsti alla - nii kerge on see pesake.

 Kuid ilus oli vaadata ikkagi!!

 Karen istus palgile puhkama ja hüüdis mind enda juurde. Tema leidis puu pealt imeliku asja.

Täitsa nagu nägu kohe!!!

Siis tegime veel väikese sügismatka vasakust jalast parema jalani. Oi, kui palju me seal nägime: lehed, ussikesed, tigu, sammal, kivikesed, oksad, jänesekapsed, sinilille lehed ja kõige lõpuks veel ka seeneke!

SIPELGAPESA JÄI KÜLL LEIDMATA, KUID HOOLIMATA SELLEST OLIME RAHUL. 

NÜÜD TEAME, ET MEIE LASTEAIA LÄHEDAL ON DŽUNGEL!!