MEIE HENRY

Küll on ikka mõnus tunne, kui üks sõber, kes laevaga lihtsalt üle mere sõidab ja sinna elama jääb, meid ei unusta! Selline tore ja armas poiss on meie Henry!!! Isegi päkapikud meenutavad talle meid, poisist endast rääkimata.

Mäletan eelmisi jõule, kui meieni jõudis teade, et Henry enam meie rühma rohkem ei tule. Kõik olime kurvad...Kuid juba pea kuu aja pärast tuli poiss meile külla ja imestas, et kelle riided tema kappi on pandud!! Nojah...mis sa kostad...

Täna aga olid minu postkastis pildid, mis näitavad, et meie väike saadetis Soomemaale on jõudnud.

 Need pildid Henry selja taga, on meie saadetis Soome, sõbrale. 

Oleme õnnelikud, et sa, Henry, meid nii tähtsaks pead, et pildid kõik ritta oled seadnud!!!

Kui me Soomemaalt,  päkapikult, kirja saime, pakkusin välja, et teeme Henrile kaardi. Aga kus sa sellega!! Igaüks tahtis ise pildi joonistada. 

Järgmisel hommikul küsisid lapsed kohe uksest sisse tulles tere asemel: kas sa pildid posti panid? Me ei saanud koos postkontorisse minna - meid on palju ja ajast tuli kah puudu. Nii see minu hooleks jäi.

Olen kindel, et meie lapsed ei unusta oma lapsepõlvesõpru kunagi! 

Olgu nende elukoht siis Eestis või mõnel kaugel maal.

ARMAS HENRY!!

SOOVIME SULLE LUMISEID, PIPARKOOGILÕHNALISI  JA SÜDAMLIKKE JÕULE!!! 

 OOTAME SIND UUEL AASTAL KÜLLA!!

SINU SÕBRAD SIPSIKUD.

  Kohe algab jõulupidu. 

Viimast korda tuli jõuluvana lasteaeda - järgmisel aastal oleme juba koolis.

Pildilt on puudu Katriin, Karen, Kreete ja Karla. Karla ei tulnudki peole.... Aga kus teised olid??