SÕBRAPÄEV

Ei sõprus kao kui aastaajad...

on sõber seal, kus teda vajad...

on siis kui õues puhub tuul...

kui päike taevas või siis kuu...

Hea sõprus midagi ei küsi,

ta lihtsalt on ja lihtsalt püsib.

Meie sõbrapäeva tervitused lähevad kõigepealt headele lasteaiasõpradele Annile, Henrile ja Egertile. Tulge meile ikka külla,!! Ootame!!

 Meie käisime sõbrapäeval külas oma lasteaias Päiksekeste rühma lastel.

 Teretamismäng oli alguseks sobiv mäng.

Leelo luges kaks luuletust sõpradest. Tekkis elav arutelu, millist sõpra valida - kas selline, kes nõuab sinult palju ja ilusaid mänguasju või sõpra, kes sind aitab, mängib ka ilma mänguasjadeta, lohutab ja aitab...

 ...kas selline, kes nõuab sinult palju ja ilusaid mänguasju või sõber, kes sind aitab, mängib ka ilma mänguasjadeta, lohutab ja aitab.

 Lõngakera abiga sai nimetatud enda kõige paremad sõbrad meie elus: ema, isa, vend, õde, lemmikloom, lasteaiasõber - kõik, kõik, kõik...

 Igas rühmas on omad mänguasjad. Need an alati huvitavamad kui enda omad. Juba toas nimetasid lapsed mängumaja,

 nukunurka, kus imepisikesed köögiriistad...

... ja vaat sellist autodroomi või mis ta nimi olla võib!

Lõpetuseks jagasime kingituseks vastastikku pildiraamid, mille pilt tuleb välja alles värviga kattes. Pilt oli joonistatud küünlaga . Hilisemast jutuajamisest selgus, et meie "küünlatööd" oleksid võinud väheke tugevamalt "maalitud" olla. Pildid said tehtud aga suure südamesoojusega ja see kaalub kõik üles.

Siis kohtusime uuesti õues. Tegime väikese retke ka metsa, viimaks metsasõpradele väheke juurvilja söögiks. Kaasas olid ka hommikused kaalikalõigud, mida toas sugugi krõbistada ei tahetud. kuid metsas näksisid lapsed kõik ära.... Õnneks oli Pipide-Marjel ka tõelisi, mullaseid, keldrist toodud porgandeid kaasas, mida põõsaste alla sai poetatud. 

Õues saime vaid mõned kelgusõidud teha ja oligi aeg tuppa minna. 

AITÄH KÕIGILE LASTELE! 

OLITE OMA SÕPRU MEELES PIDANUD: JOONISTANUD KAARTE, VARUNUD SÕPRADELE KOMME/PÄEVAKOHASEID ŠOKOLAADE JAGAMISEKS, MIDA JAGUS KÕIGILE.
OLI TORE HOMMIK!!

HÕISSA!!! MEIL ON VASTLAD!!!

Ega siis terve päev ka pidu pole! Tuleb ikka midagi asjalikku ja iseäralist ka teha. 

Et hommik oli väga "ärev", sest oodata oli põnevaid seiklusi õues, seda enam oli elevust toas. 

Kogunesime rahunemiseks istuma patjadele. Iga laps sai endale ühe tähemärgiga tahvlikese. Tuli mõelda üks sõna, kus see täht sees kuulda on. Hetk vaikust mõtlemiseks....

..ja sõnad tulid kiiresti. Vaevalt jõudsin üles kirjutada. Siis uus ring - täht sees, kuid sõna peab olema seotud tegevusega. Väheke arutlemist ja  - läks!!! See tehtud, tuli uus ring: sõna,  kus tegevus toimub. Enam sinu käes olev täht ei pea sees olema, sest lapsed hakkasid väsima. Väheke jälle arutlemist ja asi läks käima. Vahel küsisin, kuhu sõna kirjutan, kas algusesse, keskele, lõppu? Rando oli juba vihane, kas nendele sõnadele lõppu ei tulegi - ma ei seletanud, mis asjast lõpuks tuleb.

Siis lugesin ette.

Nalju kui palju!!!

Tegevus kestis 26  minutit.

Näete, kui loovad - sõna ei tohtinud korduda; tähelepanelikud - kuula, mida sõber ütleb, vajadusel leiame koos sõna; sõbralikud - kõik ootasid, et anda aega sõbrale mõtlemiseks; kannatlikud - teadmata, miks Malle neid sõnu kogu aeg  kirjutab, on teie lapsed!! Kindlasti teeme sarnaseid sõnamänge laste sõnavara rikastamiseks, laiendamiseks ka edaspidi. 

Siis oligi aeg õue minna.

Elo seletas päeva käiku: kõige ees läheb pardimamma ja tema järel pojakesed, tekkis minu selja taha nagu iseenesest minu laste rida!!!! Head vanemad, kui hea tunne mul oli!!! Minu imestunud/üllatunud nägu nähes laiutas Karolin käsi: kui pojad  siis pojad!!!

Esimene mäng meile oli KADA AJAMINE ÄMBRISSE. 

Lapsed olid eelnevalt valmis kerinud riideribadest pallikesed, kus keriti sisse kõik halvad ja pahad sõnad. Nüüd ajasime need keppidega ämbrisse, loksutades neid kaks korda maja taga sõimerühma ükseni ja tagasi.

Edasi läks Orava Olli pähklite otsimiseks.  Kõigepealt kaugushüppe kasti, sealt saatis kiri edasi koguni mänguväljakult välja, kuid ka seal ei olnud midagi. Vaid kiri, mis suunas mängumajade juurde. Seal oli olukord päris lootusetu - mitte kuskil ei ole!! Lõpuks selgus, et katusel. Siis seletas kiri, et vaja minna okastega, kõrge puu juurde. Padavai, suures lumes sumades, kuuse alla! Ja seal see siis rippuski - korv pähklitepakkidega igale rühmale!! Hurraaa!!!

Jaanika oli õnnetu, et tema ühtki kirjakarpi ei leidnud. Kallid vanemad! Sellised lihtsad mängukirjad saate ka oma kodu juurde või ka tuppa ära peita - hea võimalus lapsel lugemiseks, väikese maiuse leidmiseks lõpuks!!

Aga mulle meenub praegu, et pool pähklipakki jäi veel minu õuejope taskusse ja need tuleb täna lastel välja lunastada...

 Siis kelgutasime mäel kõige pikema sõidu nimel. Kõige kaugemale libises kõige viimane sõitja Karolin. Iga laps sai ainult ühe sõidu teha. Karla arvas, et  tema voodilinad on pikad küll! Meie lapsed oskavad võita ja kaotada. See on suur oskus!!!Ja seda on hea tõdeda - sõbralikel, naljasoonega, asjalikel, abivalmis lastel on kindlasti koolis kergem.

 Nüüd oli aeg meie rühmal hobusega sõitma minna.

 Ei hakka siinkohal enda muljeid jagama - sellest rääkisid lapsed kodus kindlasti põhjalikult.

 MEIL OLI IMETORE HOMMIKUPOOLIK,

 mis lõppes voodis hobuse joonistamisega...

Järgmises bolgis saate näha, millega tegeleb kodus meie Karla Harjakas.

TEATER, TEATER!!

Reede - viimane lasteaiapäev nädalas. meid oli jälle vähe kohal, sest kõhutõbi rabeles end meie rühma ja näitas oma jõudu. Tulge nüüd, pühapäeva õhtul, koos meiega tagasi reedesse päeva! 

 Elisel oli kaasas huvitav mäng nimega "Tubateater". 

Mäng koosnes hulgast kaartidest, mis täringu veeretamisel ette andis,

                                            mis või kes sa oled ja mida või keda pead mängima.  

 Kahel pildil kokku mängis Elis talumeest, kes tõmbab lippu masti.

Karolin on patsient, kes seisab järjekorras.

Tuli veel matkida kaelkirjakut, kes närib nätsu; olla kalamees, kes sõidab rulaga... ja keda-mida veel!

Ja sõber pidi ära arvama, keda-mida teed!?

Küll oli naljakas!

Ja nüüd teatrisse!!

 Peategelasteks olid kaks metsanotsut. Emand raiskas raha enda uhkete riiete peale ja nüüd oli nälg majas. Nii pidi isand Hoopleja Hubert minema vargile jänku-mamma kapsaaeda. 

 Sinna sättisid aga jänkud üles hernehirmutise, 

kellest Hubert jagu sai.

Metsanotsu ja hirmutise maadlus oli lõbus!

Kuid aias oli juba varas - kapsauss. Mulda kobestas jänkude sõber vihmauss. 

Ja nad polnud sugugi sõbrad.

Aiahaldjas tuli appi ja lubas kõik, kes varastavad ja heaks muutuda ei taha, muuta vihmaussideks.

 Nalja sai palju!

Kuid lõpp hea, kõik hea!!!

Aitäh NIPITIRI kahele näitlejale, kes mängisid üheksat mõnusat tegelast! 

Ootame teid jälle külla!

RAHVAS JA RIIDED

Tänane päev oli täis põnevaid sündmusi ja emotsionaalseid hetki. 

Jagan neid kohe teiega!

 Päeva alustasime sule-mänguga. Iga laps pidi sule puhumisega õhus hoidma, nii kaua kui võimalik. Aga enne, kui puhuma hakkasime, võttis sõna Rando: "Mõista, mõista, mis see on: tõsta jõuad, aga visata ei jõua?". Õiged sõnad õigel kohal!! Tubli poiss!

Siin ringis käib ringi ainult üks sulg, kuigi oleks pidanud olema õlekõrreke. 

Loeme nimelt ahelluuletust. Mis asi see on, küsige lastelt!! Olime seda kord enne ka lugenud ja imehästi tuli see kohe välja. Luuletus lõpeb sõnadega "vitsad jätsin endale". Kuid Rando oli ringis viimane ja temale lauset ei jätkunud. Saanud sule, sõnas poiss:"Vitsad on valusad ja kasulikud!".

 Jälle õiged sõnad õiges kohas!!! 

 Vahelduseks järgnes väike mäng sõbraga ja sõbrale. Kui Malle kõristas kõrinaga kõik liikusid vabalt ringi. Kui kõrin katkes, tuli kiiresti leida sõber, keda kallistad, või paned seljad vastastikku või otsmikud või põsed kokku.

Siis sai sõbraga koos puslet kokku panna.

Otsisime/leidsime ka riimuvaid sõnu.

näiteks:

Porilombis müttas siga

ei tea, mis tal küll..... 

Mättal nuttis väike konn,

kadunud tal tele....

Kraanikausis must on vesi

Mihkel seal sees käsi.....

Siis saabus külaline, laulu-Marje, lauldes regilaulu, mida kõik said kaasa laulda.  Seljas olid kõik ehtsad Pärnu-Jaagupi rahvariided: seelik, pluus, vest, jalas sukad ja kingad. 

 Siin näeme kanahänd tanu. Või oli see müts??. Ja põrandal on kabimüts. Kõik uhkete tikanditega kaunistatud.

Väikeses rahvariidest kotikese seest tuli välja prees ehk sõlg. Ka see oli Pärnu-Jaagupi mustriga kaunistatud.

Veel näitas Marje ilusat rahvariiete raamatut, mis tuppa vaatamiseks jäi. Mõistatasime koos mõistatusi ja oligi aeg külaline ära saata. 

Aitäh, Marje, tükikest meie päris oma, Pärnu-Jaagupi ilu lasteaeda toomast!!! 

Õues paistis päike ja kelgutada sai uhkesti!!!

Lauri võttis kelgumäel kurveid

 Uurisime õues, kuidas tekib vari, millal on ta lühem, kas suvel või talvel. Mis tähendab päripäeva, mis vastupäeva. Ega me asju päris selgeks veel saanud, aga jõuame veel korrata!

Enne uinumist lugesime "Esivanemate varandust". Jutud olid täna Pärnu Siimu sillast ja sellest, kuidas vaal Pärnut tahtis ära uputada. Karolin ohkas õnnelikult:"Nii hea on kuulda lugu tuttavatest asjadest! Mis sellest, et muinasjutu moodi, aga need kohad on ju olemas!"

Ei pääsenud ka oma lapsepõlveloost. Rääkisin kaevu-Antsust, keda vennaga hullupööra kartsime ja kellega vanaema meid hirmutas.

 Katriin oli uhke, et tema ema räägib ka oma lugusid ajast, kui ta väike oli. Aitäh, Marika! Nii tuleb enda lapsepõlv meelde, oskad oma last lapse pilguga vaadata. Ja mis põhiline: laps saab teada, et ka ema on väiksena pahandust teinud. Nii muutuvad teie suhted veelgi tugevamaks, veelgi lähedasemaks!

Täna oli meie majas ka sünnipäevalaps: Liina Mägi. 

Siin me oleme - sünnipäevalaps ja pidulised. Sõime kommi nimega "2 in1" ja aparaat jäädvustas sündmuse toolilt vabatahtlikult. 

PALJU ÕNNE, KALLIS LIINA! 

Koju tulin läbi metsa, sest tee on suletud.

 Ilus jalutuskäik oli!

RÄNDAVAD PÄRNAD

Täna on juba teisipäev... Kuidagi ei jagu ettevõtmist blogi korras hoida. Vabandan siinkohal jälle...!
Olin paar nädalat nagu lasteaialaps - kõik päevad hommikust õhtuni lasteaias. Miks? Siret jäi haigeks. Ja väga haigeks. Siis jätkus Siretil koolitus Tallinnas kolm päeva. Lapsi oli rühmas 4 - 9, olenevalt päevast. Rahulik, vaikne, aega jätkus iga lapse jaoks. Kuid siiski olid päevad väsitavad ja tundusid pikad. Lastel on see nii nädalast nädalasse, kuust kuusse ja päris mitu aastat. Armsad vanemad!  Leidke vahel võimalus laps koju jätta!! Esiteks - ei tule enam mitte kunagi sellist aega, et hommikul lihtsalt saad lapse koju jätta; teiseks - lasteaed on lapse töökoht, väsitav ja ilma ema-isata, keda nad praegu väga vajavad!
Nüüd on Siret terve ja elu veereb kui hernes ! Vaatame siis pisut tagasi, et rõõmsalt jälle edasi minna.

 Õppisime joonistama inimest. Lõikasime paberist ribad, siis võtsime enda kehale soovitud asendi ja sättisime ribad laual selle järgi. Tuli minulgi pikali põrandale visata, et kukkujat mängida.

 Maalimistöid tehti ikka iga päev. Siin on linnud talvel. Ilusad, eks??

 Leidsime kapist sügisnäituse kartuli. Lõikasime mugulal otsa ära ja sättisime akna peale, et vaatame, mis saab! Köögi keldrist ssaime teise kartuli ja selle sättisime pimedasse karpi - et oleks, mida võrrelda. Kuid täna oli seis samasugume... Pimedas oleva kartuli idukesed hakkavad ka roheliseks minema... No mis sa kostad! Aga eks vaatame, eks vaatame!!

 Õp. Aili Vunk käib meiega ikka saksa keelt õppimas. Nüüd sai iga laps rääkida ja korrata üle kõik õpitud sõnad ja väljendid. Rõõm oli kahepoolne! Vahva oli kuulata-vaadata!

Tegime väikese etteütluse ja otsisime tähereast pikka häälikut. Sõber aitas kontrollida, kas ikka kõik on õige.

Täna vaatasime rahvariideid nukkude seljas ja piltidel. Joonistasime, kasutades väheke rahvariietel olevaid mustriosakesi, lindu, kala või lilbikat. Kaks mängusõpra tegid koostööd, et paarilised enam-vähem ühte moodi saaks. Nii et kallid vanemad! Leidke pildilt kaks peaaegu sarnast väikest lindu, kala või liblikat! Ainult üks liblikas lendab lõunamaale, isa otsima. Temal pole paarilist.

Enne uinumist voodis,rääkisime, mis on rahvajutt, kuidas tekkis ja kuidas lõpuks on need lood raamatusse saanud. Lugesime J. V. Eiseni raamatust "Esivanemate varandus" ka jutu "Rändavad pärnad", mis meie kandi puudest räägib. Kahjuks on jutt ühtmoodi ja kirjad pärnade all teist moodi. Mine siis võta kinni, kes on kes. Käisin oma lapselapsega  pühapäeval Riinut pildistamas. Otsisime kooliaiast vana köstrikoolimaja mälestuskivi, kuid lume alt ei leidnud...ja ka kiriku uks oli kinni.  Neid asju, millest rahvajutus kirjutab, kindlasti kirikus enam pole, kuid huvisäde kodukoha ajaloo vastu Robinis siiski tekkis!!! Olen selle üle väga väga õnnelik! Rando lubas kohe õhtul isaga Riinu üle vaadata, kuid karla arvas naerdes, et temal küll meelde ei tule seda puud vaadata.
 Rääkige lastele meie kodukandist! Käige vaatamas oma sünnikohta, näidake lapsele oma lapsepõlve mängumaad, vanu mõisamaju, kive, puid... Otsige jutte ja pilte!! Ütleb ju vanasõnagi:
KES MINEVIKKU EI MÄLETA, ELAB TULEVIKUTA!

KALLIS KATRIIN!! 

SINA OLED NÜÜD 7 AASTASTANE!!

SINUST KASVAB KINDLASTI TARK, AUS, SÕBRALIK JA KINDLAMEELNE TÜDRUK!

PALJU ÕNNE SULLE!!!