Ega siis terve päev ka pidu pole! Tuleb ikka midagi asjalikku ja iseäralist ka teha.
Et hommik oli väga "ärev", sest oodata oli põnevaid seiklusi õues, seda enam oli elevust toas.
Kogunesime rahunemiseks istuma patjadele. Iga laps sai endale ühe tähemärgiga tahvlikese. Tuli mõelda üks sõna, kus see täht sees kuulda on. Hetk vaikust mõtlemiseks....
..ja sõnad tulid kiiresti. Vaevalt jõudsin üles kirjutada. Siis uus ring - täht sees, kuid sõna peab olema seotud tegevusega. Väheke arutlemist ja - läks!!! See tehtud, tuli uus ring: sõna, kus tegevus toimub. Enam sinu käes olev täht ei pea sees olema, sest lapsed hakkasid väsima. Väheke jälle arutlemist ja asi läks käima. Vahel küsisin, kuhu sõna kirjutan, kas algusesse, keskele, lõppu? Rando oli juba vihane, kas nendele sõnadele lõppu ei tulegi - ma ei seletanud, mis asjast lõpuks tuleb.
Siis lugesin ette.
Nalju kui palju!!!
Tegevus kestis 26 minutit.
Näete, kui loovad - sõna ei tohtinud korduda; tähelepanelikud - kuula, mida sõber ütleb, vajadusel leiame koos sõna; sõbralikud - kõik ootasid, et anda aega sõbrale mõtlemiseks; kannatlikud - teadmata, miks Malle neid sõnu kogu aeg kirjutab, on teie lapsed!! Kindlasti teeme sarnaseid sõnamänge laste sõnavara rikastamiseks, laiendamiseks ka edaspidi.
Siis oligi aeg õue minna.
Elo seletas päeva käiku: kõige ees läheb pardimamma ja tema järel pojakesed, tekkis minu selja taha nagu iseenesest minu laste rida!!!! Head vanemad, kui hea tunne mul oli!!! Minu imestunud/üllatunud nägu nähes laiutas Karolin käsi: kui pojad siis pojad!!!
Esimene mäng meile oli KADA AJAMINE ÄMBRISSE.
Lapsed olid eelnevalt valmis kerinud riideribadest pallikesed, kus keriti sisse kõik halvad ja pahad sõnad. Nüüd ajasime need keppidega ämbrisse, loksutades neid kaks korda maja taga sõimerühma ükseni ja tagasi.
Edasi läks Orava Olli pähklite otsimiseks. Kõigepealt kaugushüppe kasti, sealt saatis kiri edasi koguni mänguväljakult välja, kuid ka seal ei olnud midagi. Vaid kiri, mis suunas mängumajade juurde. Seal oli olukord päris lootusetu - mitte kuskil ei ole!! Lõpuks selgus, et katusel. Siis seletas kiri, et vaja minna okastega, kõrge puu juurde. Padavai, suures lumes sumades, kuuse alla! Ja seal see siis rippuski - korv pähklitepakkidega igale rühmale!! Hurraaa!!!
Jaanika oli õnnetu, et tema ühtki kirjakarpi ei leidnud. Kallid vanemad! Sellised lihtsad mängukirjad saate ka oma kodu juurde või ka tuppa ära peita - hea võimalus lapsel lugemiseks, väikese maiuse leidmiseks lõpuks!!
Aga mulle meenub praegu, et pool pähklipakki jäi veel minu õuejope taskusse ja need tuleb täna lastel välja lunastada...
Siis kelgutasime mäel kõige pikema sõidu nimel. Kõige kaugemale libises kõige viimane sõitja Karolin. Iga laps sai ainult ühe sõidu teha. Karla arvas, et tema voodilinad on pikad küll! Meie lapsed oskavad võita ja kaotada. See on suur oskus!!!Ja seda on hea tõdeda - sõbralikel, naljasoonega, asjalikel, abivalmis lastel on kindlasti koolis kergem.
Nüüd oli aeg meie rühmal hobusega sõitma minna.
Ei hakka siinkohal enda muljeid jagama - sellest rääkisid lapsed kodus kindlasti põhjalikult.
MEIL OLI IMETORE HOMMIKUPOOLIK,
mis lõppes voodis hobuse joonistamisega...
Järgmises bolgis saate näha, millega tegeleb kodus meie Karla Harjakas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar