RÄNDAVAD PÄRNAD

Täna on juba teisipäev... Kuidagi ei jagu ettevõtmist blogi korras hoida. Vabandan siinkohal jälle...!
Olin paar nädalat nagu lasteaialaps - kõik päevad hommikust õhtuni lasteaias. Miks? Siret jäi haigeks. Ja väga haigeks. Siis jätkus Siretil koolitus Tallinnas kolm päeva. Lapsi oli rühmas 4 - 9, olenevalt päevast. Rahulik, vaikne, aega jätkus iga lapse jaoks. Kuid siiski olid päevad väsitavad ja tundusid pikad. Lastel on see nii nädalast nädalasse, kuust kuusse ja päris mitu aastat. Armsad vanemad!  Leidke vahel võimalus laps koju jätta!! Esiteks - ei tule enam mitte kunagi sellist aega, et hommikul lihtsalt saad lapse koju jätta; teiseks - lasteaed on lapse töökoht, väsitav ja ilma ema-isata, keda nad praegu väga vajavad!
Nüüd on Siret terve ja elu veereb kui hernes ! Vaatame siis pisut tagasi, et rõõmsalt jälle edasi minna.

 Õppisime joonistama inimest. Lõikasime paberist ribad, siis võtsime enda kehale soovitud asendi ja sättisime ribad laual selle järgi. Tuli minulgi pikali põrandale visata, et kukkujat mängida.

 Maalimistöid tehti ikka iga päev. Siin on linnud talvel. Ilusad, eks??

 Leidsime kapist sügisnäituse kartuli. Lõikasime mugulal otsa ära ja sättisime akna peale, et vaatame, mis saab! Köögi keldrist ssaime teise kartuli ja selle sättisime pimedasse karpi - et oleks, mida võrrelda. Kuid täna oli seis samasugume... Pimedas oleva kartuli idukesed hakkavad ka roheliseks minema... No mis sa kostad! Aga eks vaatame, eks vaatame!!

 Õp. Aili Vunk käib meiega ikka saksa keelt õppimas. Nüüd sai iga laps rääkida ja korrata üle kõik õpitud sõnad ja väljendid. Rõõm oli kahepoolne! Vahva oli kuulata-vaadata!

Tegime väikese etteütluse ja otsisime tähereast pikka häälikut. Sõber aitas kontrollida, kas ikka kõik on õige.

Täna vaatasime rahvariideid nukkude seljas ja piltidel. Joonistasime, kasutades väheke rahvariietel olevaid mustriosakesi, lindu, kala või lilbikat. Kaks mängusõpra tegid koostööd, et paarilised enam-vähem ühte moodi saaks. Nii et kallid vanemad! Leidke pildilt kaks peaaegu sarnast väikest lindu, kala või liblikat! Ainult üks liblikas lendab lõunamaale, isa otsima. Temal pole paarilist.

Enne uinumist voodis,rääkisime, mis on rahvajutt, kuidas tekkis ja kuidas lõpuks on need lood raamatusse saanud. Lugesime J. V. Eiseni raamatust "Esivanemate varandus" ka jutu "Rändavad pärnad", mis meie kandi puudest räägib. Kahjuks on jutt ühtmoodi ja kirjad pärnade all teist moodi. Mine siis võta kinni, kes on kes. Käisin oma lapselapsega  pühapäeval Riinut pildistamas. Otsisime kooliaiast vana köstrikoolimaja mälestuskivi, kuid lume alt ei leidnud...ja ka kiriku uks oli kinni.  Neid asju, millest rahvajutus kirjutab, kindlasti kirikus enam pole, kuid huvisäde kodukoha ajaloo vastu Robinis siiski tekkis!!! Olen selle üle väga väga õnnelik! Rando lubas kohe õhtul isaga Riinu üle vaadata, kuid karla arvas naerdes, et temal küll meelde ei tule seda puud vaadata.
 Rääkige lastele meie kodukandist! Käige vaatamas oma sünnikohta, näidake lapsele oma lapsepõlve mängumaad, vanu mõisamaju, kive, puid... Otsige jutte ja pilte!! Ütleb ju vanasõnagi:
KES MINEVIKKU EI MÄLETA, ELAB TULEVIKUTA!

KALLIS KATRIIN!! 

SINA OLED NÜÜD 7 AASTASTANE!!

SINUST KASVAB KINDLASTI TARK, AUS, SÕBRALIK JA KINDLAMEELNE TÜDRUK!

PALJU ÕNNE SULLE!!!