Sipsikud ja Pesamuna: RAHVAS JA RIIDED

Tänane päev oli täis põnevaid sündmusi ja emotsionaalseid hetki.

Jagan neid kohe teiega!

Päeva alustasime sule-mänguga. Iga laps pidi sule puhumisega õhus hoidma, nii kaua kui võimalik. Aga enne, kui puhuma hakkasime, võttis sõna Rando: "Mõista, mõista, mis see on: tõsta jõuad, aga visata ei jõua?". Õiged sõnad õigel kohal!! Tubli poiss!

Siin ringis käib ringi ainult üks sulg, kuigi oleks pidanud olema õlekõrreke.

Loeme nimelt ahelluuletust. Mis asi see on, küsige lastelt!! Olime seda kord enne ka lugenud ja imehästi tuli see kohe välja. Luuletus lõpeb sõnadega "vitsad jätsin endale". Kuid Rando oli ringis viimane ja temale lauset ei jätkunud. Saanud sule, sõnas poiss:"Vitsad on valusad ja kasulikud!".

Jälle õiged sõnad õiges kohas!!!

Vahelduseks järgnes väike mäng sõbraga ja sõbrale. Kui Malle kõristas kõrinaga kõik liikusid vabalt ringi. Kui kõrin katkes, tuli kiiresti leida sõber, keda kallistad, või paned seljad vastastikku või otsmikud või põsed kokku.

Siis sai sõbraga koos puslet kokku panna.

Otsisime/leidsime ka riimuvaid sõnu.

näiteks:

Porilombis müttas siga

ei tea, mis tal küll.....

Mättal nuttis väike konn,

kadunud tal tele....

Kraanikausis must on vesi

Mihkel seal sees käsi.....

Siis saabus külaline, laulu-Marje, lauldes regilaulu, mida kõik said kaasa laulda. Seljas olid kõik ehtsad Pärnu-Jaagupi rahvariided: seelik, pluus, vest, jalas sukad ja kingad.

Siin näeme kanahänd tanu. Või oli see müts??. Ja põrandal on kabimüts. Kõik uhkete tikanditega kaunistatud.

Väikeses rahvariidest kotikese seest tuli välja prees ehk sõlg. Ka see oli Pärnu-Jaagupi mustriga kaunistatud.

Veel näitas Marje ilusat rahvariiete raamatut, mis tuppa vaatamiseks jäi. Mõistatasime koos mõistatusi ja oligi aeg külaline ära saata.

Aitäh, Marje, tükikest meie päris oma, Pärnu-Jaagupi ilu lasteaeda toomast!!!

Õues paistis päike ja kelgutada sai uhkesti!!!

Lauri võttis kelgumäel kurveid

Uurisime õues, kuidas tekib vari, millal on ta lühem, kas suvel või talvel. Mis tähendab päripäeva, mis vastupäeva. Ega me asju päris selgeks veel saanud, aga jõuame veel korrata!

Enne uinumist lugesime "Esivanemate varandust". Jutud olid täna Pärnu Siimu sillast ja sellest, kuidas vaal Pärnut tahtis ära uputada. Karolin ohkas õnnelikult:"Nii hea on kuulda lugu tuttavatest asjadest! Mis sellest, et muinasjutu moodi, aga need kohad on ju olemas!"

Ei pääsenud ka oma lapsepõlveloost. Rääkisin kaevu-Antsust, keda vennaga hullupööra kartsime ja kellega vanaema meid hirmutas.

Katriin oli uhke, et tema ema räägib ka oma lugusid ajast, kui ta väike oli. Aitäh, Marika! Nii tuleb enda lapsepõlv meelde, oskad oma last lapse pilguga vaadata. Ja mis põhiline: laps saab teada, et ka ema on väiksena pahandust teinud. Nii muutuvad teie suhted veelgi tugevamaks, veelgi lähedasemaks!