JÕULUKUU

Lükkan blogitööd järjest edasi... sest lihtsalt ei tea, millest ja kust alustada. Ja eks jõuluaeg ka väheke segab - mõtted veerevad tahtmatult tagasi aastate taha, kus jõulud aasta kõige ilusam aeg oli nagu lastel ikka.  Praegu pole mu toas jõuludest küll muud kui paar kuuseoksa. Aeg on näidanud, et jõulutunde loovad lapsed ja lapselapsed, õed ja nende pered ning loomulikult lasteaed. Päkapikuteema on praegu väga kuum (minu ajal neid polnud) ja õnneks pole need väikesed mehikesed oma nänniga meie lapsi üle külvanud, vaid ikka parajal piiril püsinud. 

Panen täna ritta pildid, mis viimaste nädalate jooksul kripeldama on jäänud. Ega ma pole eriti aparaati välja võtnudki - olin lootuse kaotanud, et seda üldse vaja läheb.Aga näe - päkapikud ikka liiguvad ja aitavad...!

Just nii pea peale oli vahepeal meie elu blogis keeratud!!

Meie maja sügisesed sünnipäevalapsed.

PALJU ÕNNE, ARMSAD KOLLEEGID!!!

Minu isikliku elu suur ja tähtis päev. 

Tahvel on meil endiselt tähtsaim loovuse arendaja.

HIngedeaeg lõppes ühisüritusega saalis.
Meie logopeed Diana viiulimängu kuulasid lapsed vaikselt ja rahulikult.

Vaatasime vanu pilte ja imestasime, kuidas vanasti elati!! Sofia, mesimummide rühmast, oskas nii mõnegi pildi lahti seletada.

Meie hingedehommiku lõpetasid Regyta ja tema poeg Joosep samuti viiulimänguga.
Oleme uhked, et meil nii palju haritud ja hobidega töötajaid majas on. Küllap avastame veel nii mõndagi!!

Kindlasti nägite ja kuulsite, et me töötajatepere alevi vahel liikluse seisma pani!?

 Miks seda tegime, loete vallalehest!

Ja ka laudareisist saate lugeda vallalehest!

Meie direktor üllatab meid aastas vähemalt üks kord vahva väljasõiduga.
Seekord leidsime end Tallinnast, teletornist. 

See siin on botaanikaaed, mis teletornist vaadates paistab.
 Meie giidiks oli kõrgelt haritud, ülitark ning meeldivalt humoorikas Urmas Laansoo.
 Jõudsime üle vaadata jõululaada raekoja platsil ning kõhu täis süüa supibufees. 

Aitäh, armas Sirje!! Loodame, et sul head ideed otsa ei lõpe!!!
Pean süütundega tunnistama, et nii mõnigi pilt siin tänases blogis on Sirje fotokast nihveldatud. 

Reedel sai meie Karla Harjakas 7-aastaseks.

 Sünnipäevalaps tuli koos isaga torti lasteaeda tooma. 

Kuid just rühma ukse taga kukkus tort poisi käest laus kummuli!!!Nalja kui palju!!
Kaapisime puhta osa taldrikule ja sõime lihtsalt lusikaga. Tort oli imehea!!!! 

Aga tal oli teine tort kah! 

Karla nagu teadis, et üks kukub kummuli!

Ja veel kaks tuld purskavat küünalt oli ka!

 Te oleksite pidanud kuulma, milliseid ovatsioone need esile kutsusid!!

PALJU ÕNNE SULLE, MEIE KARLA!!

SELLINE JÕULUKUU ON MEIL OLNUD.