Kaks ja pool tundi sõitu möödus kiiresti.
Kersti Lohu arvas, et küll oleks hea, kui enda maja asuks sellise saare peal - vähe muru niita!!
Kersti Lohu arvas, et küll oleks hea, kui enda maja asuks sellise saare peal - vähe muru niita!!
Tegime turul suveniiride vahel kerge ringi ja siin ootame trammi, mis meid sihtpunkti viiks.
Et sõiduriist kohe ei saabunud, jõudsime vaatamisväärsustegagi tutvuda.
Ega ma ei tea, kellele see on pühendatud, kuid uhke ja suur oli teine küll!!!
Ja asus kohe trammipeatuse juures.
Lasteaias võttis meid vastu direktriss Sirje kursusekaaslane Tiina Tallinna õpingute ajast. Tiina töötab Helsingis juba 17 aastat. Eestis saadud haridusest oli vähe, et kasvatajana tööd saada. Niisiis on Tiina kasvataja abi. Kahjuks on Tiina ainult ühel pildil ja see on tagapool.
Kõigepealt viis Tiina meid õue, mänguväljakule, kuna lapsed magasid. Õue mängukoht asus lasteaiast eemal, umbes 100 meetrit mööda asfalteeritud teed.
Silma hakkasid väikesed varjualused liivakasti nurkades, mis päikese eest varjavad ja head mänguvõimalused lastele annavad.
Ronimisvärk oli pea samasugune kui meil.
Keset mänguväljakut oli kaljukolakas, kus peal lipuvarras. Tiina rääkis, et lastele meedib selle kivi peal mängida: sinna koguneb vihmavesi, kus sulistamine lubatud, saab nukkudega mängida, liiva sinna vedada jne.
Maja on ehitatud 1950.- ndatel aastatel linnaossa,
kus asus olümpiaküla, kui Helsingis toimusid olümpiamängud.
Maja teise osa alumisel - ja keldrikorrusel asub vesiravi puuetega inimestele ja pensionäridele.
Majja õuejalatsites ei siseneta.
Lapsed jätavad jalatsid välisukse kõrvale, riiulile.
Lauad-toolid on kõik täiskasvanutele heas kõrguses. isegi 2-aastased lapsed ronivad toolidele ise. See on hoolivus töötajate suhtes - selgitati meile. Jah, eks olen ju minagi 41 aastat kummargil tööd teinud...
Rühm koosneb paljudest väikestest tubadest. Seal saavad lapsed segamatult mängida, ise endale toa valida, neid mängu jooksul vahetada. Täiskasvanu käib mängu vaatamas, vajadusel sekkub.
Laste riided asuvad lahtistes kappides
Jalanõude jaoks on kapi tagaosas restid.
WC-d on täiesti lahtised, ilma ühegi ukseta.
Käterätinagid. Kuid kus olid rätid...? Ei tea...
Siin pildil on aga suurem tuba, kus süüakse, joonistatakse, kirjutatakse.
Kuid talvel võiks küll olla!
Üks mängunurk oli isegi trepil!!
Ka meestöötaja oli majas, kes samuti lastega tegeles. Oleks meil ka...!!
Ka meie võõrustajal, Tiinal, oli tööaeg.
Kõik,küsimused said vastatud, kõik jutud aetud.
Mis me siis teada saime?
Kui palju on rühmas lapsi? 22. Aga nendega tegeleb päevas 3 töötajat: esimene tuleb lasteaeda kell 6,30, järgmine umbes kell 8,00 ja kolmas 9,00. Lpased on jagatud kolme gruppi, iga grupi eest vastutab üks inimene. Üks on kasvataja, kaks kasvataja abid. Kasvataja koostab nädalaplaani, mida täidavad kolm inimest, ikka oma grupiga. Päevas toimub üks tegelus - kas siis joonistamine, või jalutuskäik, või võimlemine, või muusika.
Õhtul tuleb koristaja ja koristab ruumid.
Lasteaiamaksu summast ei teadnud Tiina midagi. Töötajad sellega kokku ei puutu.
Palganumbritest ei tasu rääkida, kuid maksud on seal ka ikka röögatud! Juba trammipilet maksis 2,70 €, muust rääkimata. Auto ostetakse perre siis, kui seda tõesti vaja on - liising hirmutab.
Pole seal sugugi kergem kui meil!
Oleme tänulikud Tiinale, kes meid lahkelt vastu võttis.
Pärast jäi aega läbi käia ka kahest jumalakojast:
Laeva nina sarnane pühakoda (ei oska paremat nime anda) oli avatud alles paar päeva tagasi.
Ilus, puidulõhnane ja eriline ehitis.
Kaljusse raiutud kirikus on kindlasti kõik käinud, kes Helsingit külastanud.
Olime hoolimata "väljaveninud varvastest" ja kiivakiskuvatest selgadest, rahul kena päevaga. Nägime, kuidas mujal maailmas lasteaiad elavad - milliseid mänge mängivad, oma tegevusi plaanivad. Nii mõnigi mõte on väärt elustamist meie majas.
Eks külas ole ikka hea, aga oma kodus alati parem! Olime õnnelikud nähes Tallinna sadamas Ahto sinist bussi!
KOJU!!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar