SÜDAMENÄDAL

Juba on teisipäev!!! Üks päev südamenädalast selja taga. 

Mis me siis eile tegime? Tahate teada? Okey, okey, kohe kohe!! 

Nii. Poisid olid olid hommikul väga hoos - jooksid mööda rühma nii, et maa müdises. Mis muud kui saali! Sada ringi jooksu ümber saali rahustas pisut. Siis kõik pikali põrandale! Otsisime üles oma väikese südame, mis on sinu oma rusika suurune. Rahustasime teda pisut ja mängisime kulli. Täna tegime nii, et keda kull puudutas( Karolin, liisusalmi lugemisega), see jäi seisma ja vabanes, kui Mallega kallistas. Oh, meie lapsed oskavad hästi kallistada!! Kohe ikka südamest!!

Siis tuppa.Vahepeal oli Elle toidu lauale pannud ja läksime käsi pesema. Vannitoast tulles, küsis Mattias:"Kas me täna mängida ka saame?". Mul võttis lausa põlved värisema - kas tõesti on asi nii hull, et lapsed peavad mänguaega lasteaias küsima!? Aga mis sa teed, selline see elu kord juba on. Rahustasin siis teda, et on, on, ikka pisut on.

No nii 15 minuti pärast tuli meie med. õde Regyta. Kogunesime siis taha tuppa, patjadele.

Väikesel mängujänkul oli kena, punane südameke, kuid see ei tuksunud. See ju siiski ainult mänguasi!! 

Aga inimesel on päris süda ja see tuksub. Süda pumpab verd mööda keha laiali. Meie kehas on kõik omavahel seotud -  käed, jalad, pea, kõrvad, varbaküüned ja juuksedki. Heidi teadis siia rääkida, et kui tema käis adenoide lõikamas, siis pidi sööma peenikest toitu, sest nina, suu ja kurk on omavahel ühendatud.

Regyta näitas raamatust, et südamel on neli "tuba": üleval kaks ja all kaks. Omavahel on toad ühendatud uksega, mis käib ainult ühele poole lahti. Kui uks teistpidi liikuma hakkab, jääb inimene väga haigeks.

Süda töötab kogu aeg, nii ööl kui päeval. Sellepärast peame me südant hoidma ja teda igati aitama et ta  korralikult töötaks: tee trenni, söö palju juur- ja puuvilju, ole rõõmus ja heatahtlik.

Regytal oli kaasas kaks aparaati, mis aitavad südame tööd kontrollida. STETOSKOOP on arstil vajalik selleks, et kuulata, kuidas süda lööb. Iga laps sai seda endal ise kuulata. Teine oli VERERÕHUAPARAAT. Selle abil mõõdeti, kas Malle veri ikka õige kiirusega soontes liigub. Liikus küll: tuli kotta ehk "tuppa" 130 ja läks välja 90. 

Oli meilgi aeg hakata südant aitama - nii kaua istutud, vaja tegutseda! Aitäh Regytale õpetliku tegeluse eest!  

Igaüks leidis endale mängu ja elu läks edasi. 

 Enne õueminekut joonistasime veel suurele, paberist südamele, mis täna Regyta jutust meelde jäi. Tingimuseks oli, et mitte keegi ei räägi, mis ta sinna joonistas. See on SALADUS!! Te ei kujuta ette, kui raske oli seda enda teada hoida. Üritati vähemalt mulle rääkida, kui teistele ei tohi!! Aga ka saladust hoidma tuleb õppida. See on ka elus vajalik oskus. Isegi riidesse panek õue minekuks toimus täna peaaegu sõnatult - äkki tuleb saladus suust välja!! Küll oli naljakas vaadata!

Õues oli ilm ilus. Liivakast meelitab juba väga. Kuid liiv on seal väga külm ja pealegi peab laps ju istuma või põlvili olema, et seal mängida. Nii laps ei liigu ja varsti hakkab külm. Lapsed ei taha sugugi aru saada, miks ometi seal veel mängida ei lubata. Kui sellest lastele räägime, jääb tunne, et eesti keelest meie lapsed küll aru ei saa!! Nii et tuleb lihtsalt keelata ja valmis. 

Jalgrattaid oli kaasas täna ikka palju - lugesin ära- korraga oli ringrajal 14 ratast. ja kõik mahtusid sõitma!! No muidugi siis, kui kasvatajad liiklust reguleerisid ja kiiruseületajad rajalt maha võtsid. 

Tuppa tulles sai igaüks oma saladuse südamelt ära rääkida. Aeg oli andnud arutust ja vastused olid lühikesed ja läbimõeldud. Tublid lapsed!!

Lõunasöögi ajal üritasin igasuguste nippidega lapsi peedisalatit sööma õpetada - teeb vere tugevaks, pissi punaseks, annab palju jõudu, paneb silmad särama - kuid mis ei lähe, see ei lähe...! 

Lõuna ajal oli meil täna kaks muinasjuttu. Kallid vanemad! Teie lapsed oskavad heal ja halval, ilusal ja inetul, rõõmsal ja kurjal, ausal ja ebaausal käitumisel ning olukorral  imehästi vahet teha. Lugege ikka kodus jutte ette ja peale juttu arutage lugu läbi: miks nii oli, kes tegi valesti; miks? Esitan vahel päris raskeid küsimusi, kuid vastused saan õiged! 
Mulle on alati meeldinud aeg enne uinumist - siis on kõik paigas ja kõik teavad, et nüüd tuleb muinasjutt, vahel ka kaks. Ja kui sobib ja on mida rääkida sel teemal endast, teen seda. Tehke ka teie! Rääkige pahandustest, mida lapsena tegite, vahvatest mängudest, sõpradest, kokkupuutest loodusega - millest iganes! See annab lastele jõudu ja teadmist, et ka ema ja isa on lapsed olnud, mänginud,  pahandust teinud, hirmu tundnud, rõõmsad olnud, koos ema-isaga aega veetnud....Uurisin lastelt, kas unejuttu vikerraadiost kuulatakse. Vaid paar last teadsid, et on olemas jutud raadios. Oi, oi...! See on ometi hea võimalus!

Saatsin igale lapsele voodi suunas teele uneniidi ja oligi mul aeg koju minna. Siret istus pehmesse tugitooli lapsi uinutama...

Ilusat ja rahulikku tööpäeva kõigile! 

SUUR TÄNU HENRILE JA EMA MARINILE KOMMENTAARI EEST!! ME OOTAME SIND, HENRY, IKKA JA ALATI KÜLLA!!