Kuldne sügis koos Elise, Heidi ja Kreetega veeretas lasteaeda suure hulga kastanimune.
Aitäh kõigile korjajatele!!
Otsisime suure plastmasskausi, võristasime pruunid kastanipojad sinna sisse, võtsime jalad paljaks ja sumama!
Kastanikauss oleks pidanud vähemalt 10 korda suurem olema - sumajate järjekord oli pikk!! Kuid pikkamööda said kõik oma jalgu kastanites veeretada!
Peale sööki võtsime kastanid ette ka lugemiseks/arvutamiseks.
Iga laps korjas enda padjale 20 munakest.
Kastanitest R-täht laotud, sai iga laps öelda sõna,kus alguses, keskel või lõpus sama häälik. Kui sinu mõeldud sõna ütles sõber ära, mõtle uus! Rando vajus väheke lössi, kui Kevin TIIGER ära ütles, kuid leidis kohe uue. Kõik said hakkama! Olen selle üle uhke!!!
Siis rääkisin lugu lindudest, kes traadil olid. Kui mina numbri ütlesin, tuli sama arv kastaneid padjale panna või sealt ära võtta. Lõpuks tuli kuuldud loo põhjal hakata kastaneid korvi tagasi tooma. Juba oli kuulda ahastavaid hüüdeid, et nii on varsti kõik korvis... mis minu eesmärk ju oligi.
Siis ladusime/muutsime/ vahetasime mõned sõnad veel liikuvatest tähtedest. Heidi ohkas, et täna tema ei saanudki tähti vahetada.Kuid teeme seda ikka ja jälle!!
Ja nüüd õue!
Elo juba ootas.
Soojenduseks oli särtsakas muusika, mille saatel sai kirjude sügislehekestega mängida.
Lehti loopida oli lõbus!!
Ja kokku korjamine läks kah kiiresti!!
Nüüd algasid jooksud!!!
Pipid ja mesimummi poisid olid juba jooksnud, kui plõksima jõudsin hakata...
Kahju!!!
Aga võitlus esikoha eest oli tõsine!!
Ja oh imet! Täpselt nii palju oli esikohti kui lapsi!!
Auhinnaks õunad!!
Kõikjäid rahule!!
Nii lõbusat ja auhindaderohket võidujooksu pole enne nähtud!!
Aitäh sulle, Elo!!
Unejutuks alustasime täna teile kõigile, head vanemad, tuntud lugu kullaketrajatest. Jõudsime loo lugemise/kuulamise/aruteluga kohani, kus kuldlõng katkes ja oma hiilguse kaotas...
Jätkame neljapäeval ja lõpetame reedel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar