Juba on esmaspäeva õhtu. Uus nädal on tööhoo sisse saanud.
"Sigri-Migri sügis" on meie selle nädala pealkiri.
Siret alustas päeva sügislillede voolimisega.
Lõuna ajal tähistasime kiiresti meie õpetaja Marje tähtsaid sündmusi.
Loomulikult jäi aastaõpetaja tiitli saamise varju palju tähtsam, kuigi juba korduv nimetus: VANAEMA .
Seekord omistati Marjele kolmas sellenimeline tiitel.
PALJU ÕNNE JA TEGUSAID PÄEVI SULLE, KALLIS MARJE!
TERVIST JA RÕÕMU NOORTELE VANEMATELE NING PISITÜTRELE!!!
Kell 14,30 tegi silmad lahti Rando. Lasin poisil väheke ärgata ja siis näitasin paberilt sõnu:
OLID HEA LAPS.TÕUSE ÜLES.
Rando luges sõnad kiiresti kokku ja krapsti! voodist välja.
Peagi olid samu sõnu lugenud veel Rebeca, Lauri, Jaanika, Annabel, Kevin, Marten.
Teate, kui püüdlikud nad kõik olid!!! Esimene sõna oli kõige raskem. O- ei mahtunud kuidagi sõna ette, ikka saime kokku vaid - LID. Kuid juba julgus lugeda, püüdlikkus, tahtmine - kõik see lubas voodist välja tulla, riidesse panna ja mängima hakata. Siis arvestati sellega, et sõbrad veel magavad ja tuleb vaikselt olla. Hea oli seda vaadata!
Jõudsime vaevalt söömise lõpetada, kui saksa keele õpetaja Aili Vunk naeratades Hello! hüüdis ja lapsed saali kutsus. Järgmisel korral lähen kaasa ja vaatan, millega Aili on meie Sipsikud ära võlunud.
Tagasi tulles oli igal lapsel komm suus või käes. Samuti Heidil. Preili näitas seda mulle, krahmasin selle naljatades ta käest ja panin mängult enda suhu. Kuigi Heidi sai kommi kohe tagasi, lõi tüdruk nuturegistri lahti!!! Ei aidanud selgitus ega vabandused.
Laurit Heidi ei heidutanud. Poiss oli endale äkilised musklid "kasvatanud".
Meie läksime teise tuppa mängima.
Heidi keeldus tulemast. Käis ainult ukse vahelt teatamas, et tuli see või teine ema.
Algul tegime sõnu. Igal lapsel oli täht. Kutsusin lapsed, täht käes, teiste ette ja koostasime sõnu. Kõik kahjuks täna ei jõudnud ette astuda, kuid homme on ka päev!!
Kuidas asi käis?
KARU - KÄRU
RAUH(kutsika nimi) - RAHU
KOLA - KOLI
KERA - KARE
Ja ega me rohkem vist ei jõudnudki !! Kuid selline lugemismäng on vahva!!!
Lõpuks mängisime ... ma ei tea, kuidas seda nimetadagi...head mängu.Mina rääkisin lugu, samal ajal seda seinale käega "joonistades". Lapsed joonistasid sama enda ees oleva kaaslase seljale.
ELAS KORD ÜKS TAAT. Joonistasid taadi. TAADIL OLI SUUR PÕLD.Silitasid käega sõbra selga. TAAT KÜNDIS PÕLLU ÄRA. Tõmbasime sõrmedega mööda selga.TAAT KÜLVAS VILJA. Sahmisime käega mööda selga. VIHMA HAKKAS SADAMA. Tippisime. NÜÜD TULI SUVI. VILI KASVAS. SAABUS SÜGIS. Keerasime end ringi ja joonistamine jätkus uue kaaslase seljale. Lõpuks sai vili kotti ja kaalusime viljakotid ära kah! No olid ikka rasked!! Veel kalli-kalli sõbrale!
Ja nüüd ruttu õue - ema-isa ootama!!!
KÜLL ON SEE PÄRASTLÕUNA LÜHIKE!!
OLID HEA LAPS.TÕUSE ÜLES.
Rando luges sõnad kiiresti kokku ja krapsti! voodist välja.
Peagi olid samu sõnu lugenud veel Rebeca, Lauri, Jaanika, Annabel, Kevin, Marten.
Teate, kui püüdlikud nad kõik olid!!! Esimene sõna oli kõige raskem. O- ei mahtunud kuidagi sõna ette, ikka saime kokku vaid - LID. Kuid juba julgus lugeda, püüdlikkus, tahtmine - kõik see lubas voodist välja tulla, riidesse panna ja mängima hakata. Siis arvestati sellega, et sõbrad veel magavad ja tuleb vaikselt olla. Hea oli seda vaadata!
Jõudsime vaevalt söömise lõpetada, kui saksa keele õpetaja Aili Vunk naeratades Hello! hüüdis ja lapsed saali kutsus. Järgmisel korral lähen kaasa ja vaatan, millega Aili on meie Sipsikud ära võlunud.
Meie läksime teise tuppa mängima.
Heidi keeldus tulemast. Käis ainult ukse vahelt teatamas, et tuli see või teine ema.
Algul tegime sõnu. Igal lapsel oli täht. Kutsusin lapsed, täht käes, teiste ette ja koostasime sõnu. Kõik kahjuks täna ei jõudnud ette astuda, kuid homme on ka päev!!
Kuidas asi käis?
KARU - KÄRU
RAUH(kutsika nimi) - RAHU
KOLA - KOLI
KERA - KARE
Ja ega me rohkem vist ei jõudnudki !! Kuid selline lugemismäng on vahva!!!
ELAS KORD ÜKS TAAT. Joonistasid taadi. TAADIL OLI SUUR PÕLD.Silitasid käega sõbra selga. TAAT KÜNDIS PÕLLU ÄRA. Tõmbasime sõrmedega mööda selga.TAAT KÜLVAS VILJA. Sahmisime käega mööda selga. VIHMA HAKKAS SADAMA. Tippisime. NÜÜD TULI SUVI. VILI KASVAS. SAABUS SÜGIS. Keerasime end ringi ja joonistamine jätkus uue kaaslase seljale. Lõpuks sai vili kotti ja kaalusime viljakotid ära kah! No olid ikka rasked!! Veel kalli-kalli sõbrale!
Ja nüüd ruttu õue - ema-isa ootama!!!
KÜLL ON SEE PÄRASTLÕUNA LÜHIKE!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar