neljapäev, 22. detsember 2011

LAPSED JA METS JA VESI

Teisipäeva hommikul läksime vaatama, kuidas on olukord metsas. Õu on ju nii märg, et kusagil enam olla pole!


Ja tõesti - nii palju vett meie metsas pole enne nähtud! Aga sellel  talvisel veel on eriline omadus  - tõmbab ligi nagu magnet!


Kuid oli ka kuivemaid kohti. 
Tänu vanematele on meie mets ikka tore koht, kuhu lapsed meeleldi minna tahavad ja tegutsemist leiavad.




Kui lapsi on piiramata ja ohtlikul alal palju ühe õpetaja hoole all, on oht, et midagi võib juhtuda, suur. 



Aga koos olemiseks peab olema midagi nii ahvatlevat, mida ainult muinasjutus ette tuleb. Seekord olid selleks siilide talvekorter ja aukudega sipelgapesa.


Iga laps võttis maast midagi ettejuhtuvat ja istusime palgile. Igal lapsel oli käes pea erinev "loodus" - jänesekapsast kuni samblatutini. 
Siis veel väike muinasjutt ja läksime lasteaeda.


Ainuke kuiv ala oli sõimerühma väljak maja taga.  Kõik sealolev oli uus ja huvitav! Kuna sõimelapsi enam polnud, oli väljak meie päralt!


Kirev hommik oli!



Kommentaare ei ole: