KESKPÄRANE KOLMAPÄEV

Alustasime hommikuringiga, enne sööki.

Külla tuli päkapikk Peep, kes tahtis jõuludeks kingitusi, mille nimetuses on S-häälik. Lapsed olid helded kinkijad: Sai, Sibul, sall, kass, kutsu, seinaringrada...

Teises mängus oli vaja meelde tuletada vasak-parem käsi. No andis otsida!! Siis patsutasime üle kõik paremad varbad, sääre, põlve, kintsu, külje, õla, kõrva.

Sama tegime vasaku poolega. Siis oli aga vaja panna parem käsi vasakule õlale. Hmm....!

 Eile õhtul alustasime aktsiooni, kus paberil peab olema pilt, mitta ainult kriipsud või ringid. Paberile tuleb kõigepealt kirjutada oma nimi. Peale joonistamist näitad pilti kas Mallele või Siretile ja räägid, mida joonistasid. Koos vaadatakse pilt üle: kas on silmad-kõrvad on kõigil elusolenditel, autodel uksed-aknad olemas ja muud asjas paigas. Alles siis saad uue paberi joonistamiseks. Selline variant sobis lastele imehästi!!! Vaatasime veel üle eile õhtul alustatud tööd, lõpetasime need ja kes tahtis, alustas uuega. Muidugi olin nõu ja jõuga abiks, kus vaja lõigata/kleepida/värvimisel abistada. 

Vaadake ise, millised kaunid pildid tulid!!!

LUGUPEETUD VANEMAD!

PALUN JÄLGIGE KA KODUS LASTE PABERI KASUTAMIST JOONISTAMISEL/KIRJUTAMISEL!!! 

VALIGE VÄLJA PAREMAD, HUVITAVAMAD TÖÖD JA HOIDKE NEED TULEVIKUS MINEVIKU MEENUTUSEKS ALLES!!

KIRJUTAGE JUURDE, KUIDAS LAPS PILTI KOMMENTEERIS.

Järgnes arvutamistegevus. iga laps sai 8 pulgakest. Algul mängisime niisama. 

Siis tuli 8 pulka ritta laduda. 

Mina näitasin arvukaarti. Põrandale tuli jätta niimitu pulka, mis number oli minu kaardil. Kõik said hakkama, kui number nimetati. Mõni laps ei tunne veel lihtsalt numbri kirjapilti.

Järgmiseks ladusime põrandale numbrikaardid 1 - 9. See ülesanne oli pisut raskem, kuid lapsed olid nobedad üksteist abistama ja varsti oli kõik paigas. 

Mina nimeatsin numbri, laps tõstis arvukaardi. Kes numbreid veel ei tunne, oli asi pisut raske, kuid sõpradelt vaadates saime hakkama. Joonistasime numbrid kaartidel sõrmega üle, nende nime kolm korda korrates, et ikka paremini meelde jääks.

Tegevuse pikkuseks kujunes umbes 30 minutit. 

Teil on väga tublid, targad ja abivalmis ning sõbralikud lapsed, armsad emad ja isad!!!!

Täna lõuna ajal lugesime, kuulasime, arutlesime sellise muinasjutu teemadel:

NOOR KÜLM JA VANA KÜLM

Noor külm ja vana külm astusid teed mööda ja rääkisid omavahel. Noor külm ütles: „Ma lähen metsameest külmetama.”

Vana külm ütles: „Mina lähen rikast kaupmeest külmetama.”

Noor külm läks metsamehele järele ja hüppas mehe kasuka külge. Metsamees jõudis metsa, hakkas puid maha võtma. Tegi nii kõvasti tööd, et nahk seljas läks soojaks. Ajas viimaks kasukagi maha. Noor külm peitis end kasukakäisesse, külmetas käise ära.

Hakkab mees koju minema. Võtab kasuka, tahab selga ajada – ei saa kasukat liigutadagi, käis külmunud kõvaks. Pani siis mees kasuka kännu otsa, andis sellele puuhaluga tublisti pihta. Peksis niikaua, kuni käis oli pehme, ja ajas siis kasuka selga. Peksmisega sai noor külm õige rängasti haiget, tal olid küljeluud puha katki.

Vana külm läks aga rikka kaupmehe kallale. See sõitis toredas saanis, kallist nahast kasukas seljas. Vana külm tükkis kaupmehe kasuka alla. Seal muudkui pigistas, külmetas kaupmeest. Kaupmees hakkas külmast värisema, hüüdis voorimele ikka ja jälle: „Kihuta ruttu, väga külm on! Kihuta ruttu, väga külm on!” Aga külm oli kasuka all ja muudkui näpistas.

Sõitsid siis … enam ei jõudnud, läksid tallu sooja. Kui tuppa sisse astusid, ronis külm kasuka alt välja ja lippas õue, endal hea meel, et rikast kaupmeest sai külmetada.

Vähe aja pärast said kaks külma jälle tee peal kokku. Vana külm muheles: ”Said nüüd õpetust – töömehe kallale ei maksa minna.”

Paluge lastel endale ka lugu jutustada! 

Arutlege koos jutu sisu üle!!

 Teil on nutikad lapsed - said kohe aru, miks nii juhtus.

 Olime juba voodis, kui lund sadama hakkas. 

Lapsed lubasid õhtul kindlasti lumememmesid tegema hakata...!

Vaat sellline päev oli meil täna!!!