Täna hommikul käis meil mängujõuluvana. Nimeks Malle. Habemeks valge käterätt, peas päkapikumüts, kommikauss kaasas. Koputas. Lapsed kutsusid kenasti sisse, pakkusid istet. Siis algas salmide lugemine. Pean tunnistama, et olin pettunud - paljud lapsed ei ole kodus ema-isaga jõuluvanale salmi õppinud! Isegi need, mis lasteaias oleme koos õppinud, ei tulnud meelde. Täna õhtul lubati asi tõsiselt kodus käsile võtta. Kenasti lugesid salme Kreete, Siim, Katriin, Kevin. Egert tunnistas, et temal on "Vandersellide laul" meelde jäänud iseenesest, telekat vaadates. Väga tore! Randol oli laul "Lapsed, tuppa!".
Kuid kommi sai igaüks ja aitäh! öeldes tuli jõuluvanale silma vaadata.
Kuna saal on praegu pidurüüs, tuli Elo tuppa, lastega mängima. Esimene mäng oli meile tuttav: tunne kinniseotud silmadega, kombates, sõber ära! Aga väga huvitav oli siiski, sest ega seda mängu pole jälle mitu aega mängitud.
Teine mäng: lapsed seisid paaris. Kahe sõbra vahele pandi tennispall. Elo ütles, milline asend võtta.
Ja käskluse peale tuli maast pall krabada. Kes enne kätte sai, sai punkti. Huvitav ja haarav mäng oli!!
Ja nüüd õue!
NIi märg oli, et pani kohe mõtlema, mida üldse teha!
Kõigepealt tuli vee sügavus kindlaks teha.
Ja kui üldse tahad kuhugi ronida või minna, pead ikka täpselt teadma, kui pikad jalad sul on...
Kuigi toas kordasime koos, et pikali ei viska, sest saan märjaks, oli see peagi ununenud. Poisid mängisid
"Keerukuju" mäe juures, tüdrukud sama mängu maja ees. No kuidas keelata...!?
Pipid olid korralikud - pesid enne tuppa minekut jalad puhtaks. Meie ukse ees lompi pole ja meie kappasime niisama tuppa.
Märg hommik oli!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar