VIHMANE KOLMAPÄEV

 Eelmisel õhtul tõi õpetaja Ülle meile kliistriga segatud värvi,

 millest saab ilusad taustapaberid joonistustele ja kleepetöödele. 

Kõik paberid jõudis maaler Karolin enne valmis võõbata,kui lapsed kohale jõudsid. Lisasime teisi värve ka  sinisele juurde, otse paberile ja siis vajutasime kaks paberit kokku. Igaks juhuks kilekotist põll ette, et suuri õnnetusi ei juhtuks...

Ma oleksin tahtnud ise ka "möllida", kuid eks minu ajad on möödas. Pealegi on kindlaks tehtud, et täiskasvanu ei tohigi lapsega koos sama joonistust teha:  sinu töö, mis - hoolimata kõigest - tuleb pisut parem,  ei mõju lapse enesekindlusele hästi.

Hommikuseks jututegelasteks olid vaimud. 

Ei jõudnud me kuidagi kokkuleppele, kes ja mis need vaimud ja haldjad siis on????Lapsed arvasid, et kurjad ja pahad ja käteta/jalgadeta. Kõik olid neid jubedaid olevusi näinud, ainult mina mitte. No ma siis hakkasin ise vaimuks...

Ja näete! Vaimul lausa tulejutt järgi!! Ihihiiii!!!Ja selle juti taga ongi vaim.

Arutasime siis, et pimedus on kaval asi - teeb head asjadki halvaks: päeval ilus põõsas, mida ei pane tähelegi, aga öösel jube koll tee ääres... Tunnistasin, et ma ise kardan ka pimedat. Mida  täpselt - ei tea isegi...! Ja see ei ajanud lapsi sugugi naerma.

Peale sööki kogunesime mütside-sallide paraadile.

Igaüks sai endale tähe. Selle tähega nimetas laps ühe sõna, siis istuma. Kõik said hakkama!

Siis sai igaüks rääkida enda mütsist ja sallist: värvus, muster, ilustused/kaunistused...Koos arutlesime,  miks ja milliseid mütse-salle ja kaunistusi üldse vaja on!? Lastel on head mütsid - pealt villased, seest fliisvoodriga. Praegusele aastaajale kohased ja mõnusad!

Edasi moodustasime tähtedest rea, mida mööda sai kõndida igaüks, müts peas, sall kaelas. Malle kommenteeris ja lapsed plaksutasid. Egerti mütsil olid kaunistuseks helkurpaelad - väärt värk!!!

Egon-Markus kõndis enda mütsiga nagu suur saladus!

Lapsed olid juba tüdinenud sellest Malle kamandamisest.  Egert küsis juba mitu korda, millal mängima saab. Tema enam ei taha. No nüüd lõpuks oli siis vabadus käes!

Mina oma kavalusega aga  otsisin välja  lugemist õpetavad mängud. Ja mängijaid leidus palju!!!

Selles mängus tuleb nupp, selle koht ja täht õigeks ajada. Kui see tehtud, keera lehel teine külg ja näedki, kas kõik on õige!! Egon on valmis jõudnud. Vaadake ise, kas on õiged vastused!!!

Sellel mängul on igal kaardil küljes nöör. See tuleb kõigepealt viia kaardi vasaku külje esimese sõna või pildi  juurde ja sealt hakata asja ajama. Aitasin lastel seda nii palju, et mängijaid pildile võtta  polnud aega...Eriti hoogu sattusid sellest mängust Rebeca, Karolin ja Siim.

Teises toas mängiti laulumängu "Okasroosike". 

Seda mängisin ma ise Varbla koolis, vahetundide ajal. Tore mäng, leidsid ka lapsed.

Kuid õues sadas vihma. Kohe ikka tugevat vihma. Nii me siis õue ei saanudki... Kuid käisime saalis mängimas, õigemini jooksmas. No ikka lastel võhma - muudkui jooksid, jooksid ja jooksid!!!!Tegime ka paar hingetõmbamise/tähepanu vajaminevat mängu ja oligi lõunasöögi aeg käes!!!

Lõunaseks jutuks sai täna "Vares keedab hernesuppi". Tulevikus lubasin lugeda raamatut "Karsumm!".

 Ja oligi aeg silmad kinni panna! Head und!

Meie päev Leeloga jätkus aga lõõgastavalt!