reede, 27. jaanuar 2012

TÖÖNÄDAL SAI LÄBI.

On ju teada, et kõik päevad pole vennad! Nii minulgi! Tunnen juba paar päeva end pisut "liimist lahti" olevat. Põhjust ei hakka üldse otsima, sest seda lihtsalt pole - elu veereb kui hernes, ikka ümmarguselt ja omasoodu. Kuid tunnen, et olen närvilisem, ärritun kergesti, otsin vaikust ja rahu.... Eks inimene ole kord tujudega loodud, mis parata...!

Meie päevad  kulgevad aga ikka omasoodu - töiselt, loovalt, lõbusalt, lumiselt.

Lauri tuli hommikul lasteaeda ja seletas õhinal, et nägi avariid! Must auto oli kraavis, seal nende kodust natuke edasi. Politsei oli seal, aga vilkurid ei põlenud.Ja tuletõrjeauto oli ka. Aga inimesi oli vähe. 

Hommikusöögi ajal manitses Egert:" Piima peab usaldama! Seda saab ainult lehma käest!". Võtke siis teadmiseks!

Kuna meil oli täna ette nähtud laulmine saalis, kuid laulu-Marje oli haigeks jäänud, saime saalis väheke omapead tegutseda!
Head paranemist sulle, Marje!


Liikumisvajadus on lastel üks tähtsamaid vajadusi korralikuks ja terveks kasvamiseks.Lõime toolid - pingid ritta, panime liikumise suuna-korra paika ja alustasime!!!

Vahepeatus oli ronimisredelil. 
Siis istusime ringis vaibale. Teemaks oli kuulmine. Mis kõige rohkem teeb kõrvad haigeks? Nojah, eks see minu õiendamine on "vilja kandnud" - loomulikult öeldi, et suur kisa, lärm ja kiljumine! Ju olen ikka liiga vana -isegi lärm häirib...! Aga õnneks pakuti ka, et kõrvaklapid, vali muusika. Jõudsime ka selleni, et müts peab peas olema. ja ikka isal-emal ka, mitte ainult lastel. Suurt ja ränka kõrvavalu pole meie lapsed, vähemalt jutu järgi, tunda saanud! Jumal tänatud!
Proovisime, kuidas toimib üks tavaline külatelefon - et anna sõna salaja teisele edasi! Ei toiminud!! Peame ikka mobiile kasutama...
Saalist ära minnes oli lärm nii suur, et läksime vaiba peale tagasi. Ja siis ilma, et oleksin vihjanud, milles asi, asusime uuesti toa poole teele. Kõik teadsid, milles asi!
 Õues näitas kraadiklaas 10 külmakraadi. Kell 11,00 läksime kelkudele - suuskadele külla.. 

Tunnike õues möödus kiiresti ja sõiduriistad said puhkama.

Meie aga saime õuest kaasa ilusad punased põsed, hea tuju ja...

...tühja kõhu!
Maja taga parkis kütusetakso- selline pidi selle masina uus nimi nüüd olema! "Mõnusat lõhna" jätkus igale poole!

Kuid tähtis sündmus oli meie majas eile, neljapäeva lõuna ajal.
Sõime rühmas oli kaks tööjuubelit korraga:

Taimi Rae on töötanud meie majas 25 aastat.

Piret Kivisalu 15 aastat!

PALJU ÕNNE TEILE, 
ARMSAD KOLLEEGID!



LEIDKE NÄDALAVAHETUSEL AEGA KOOS LASTEGA ÕUE MINNA, METSAS JALUTADA, AIALINDE LOENDADA! SÄTTIGE SUUSAD ALLA, LASKE LASTEGA KOOS KELGUMÄEST ALLA! TUNDKE TALVEST MÕNU!
ILUSAID PUHKEPÄEVI KÕIGILE!

Kommentaare ei ole: