Muuseumis on vanad asjad - sellest sai hommikul räägitud. Et seal tuleb ettevaatlik olla ja mitte asju ilma loata puutuda, oli ka kõigil teada.
Asusime teele kell 9.30
Kohale jõudes sai kõigepealt selgeks vedruvanker, millega suvel kirikus ja külas käidi.
Et anti luba regedele ja vankritele ronida, oli asi huvitav!! Esialgi ei tulnud kuulamisest midagi välja. Saaniga sõideti kirikusse ja külla talvel, ega sinna peenesse sõiduriista rohkem kui kaks - kolm inimest mahtunudki!
Hobuse rakmete kasutamisest räägiti ka ja piltideltki nägime, kuid ilma hobuse küljes neid nägemata - vaevalt lapsed õiget pilti asjast said... Veel olid näha sahad ja palgiveokelgud. Aga piits hobuse ergutamiseks oli küll "kuum värk" nagu pärast küsitledes selgus.
Mõned mehed pani jutt sellest, kui palju töid hobusega teha sai, ikka päris mõtlema!
Õues vaatasime/nägime, et enamus sõiduvahendeid ja tööriistu oli puidust tehtud, vankrid olid erinevate tööde jaoks erinevad - heina veoks, puude- ja sõnnikuveoks.
Veel üks ühine pilt, tänusõnad lahkele muuseumitöötajale Helve Tamverele ja asusime tagasiteele.
Et lapsed kõndimisest väsinud olid, tegime puhkepeatuse kooli staadionil, kus tervet ringi joostes või kõndides puhata sai. Ja siis veel ühine pilt!!!
Tagasi lasteaia õuele jõudsime kell 11.15. Olime ikka täiesti väsinud....
1 kommentaar:
Leidsime Katriiniga veel ühe väga positiivse külje blogi olemasolust.
Hetkel on Katriin kodune ja ta vaatas ning uudistas blogist oma sõprade tegevusi, sai sellest kõigest osa, hoolimata sellest, et ta füüsiliselt kohal ei olnud.
Ema on ka väga rahul, sest nii jooksevad kõik teated kenasti kätte, kui peaks juhtuma, et oleme kaua eemal olnud.
Postita kommentaar