Mis linn on Tallinn? Mida teate Tallinnast?
Käiakse šoppamas
teatris,
külas sõpradel.
Seal on palju autosid, majasid, trolle, tramme, saab süüa osta, on suur.
Alles peale pikka ja keerulist arutelu jõudsime selgusele, et Tallinn on ka Eesti vabariigi pealinn...
Alustasime oma reisi hommikul, kell 9,00.
Sõit kulges ilma probleemideta.
Karla oli näinud pealinna jõudes isegi "Kodutunde" bussi!!!
Bussijuht Ahto on alati täpne, rahulik, sõbralik ja abivalmis.
Üleriided ära võtnud, muutus asi kohe huvitavaks!! "Koerapolka" - muusika kutsus meid trepist üles. Aga seal trepi peal oli üks mees ka. Tal oli see kastpill(leierkast). Keeras kasti ja lasi muusikat kuulata.
Onud ja tädid tegid tsirkust(žonglöör) ja trikke ja laulsid. "Põdra maja" laulsid ka!
Näitlejate pilte oli nii laes kui seinal.
Ja see tädi viskas õuna ja siis sai selle korvi tagasi visata. See korv oli ta käes. Aga tegelikult oli ta Buratino ema.
Lapsed hakkasid vehkima, kui ma selle pildi tegin. Sest saali seinal oli pilt, et ei tohi pildistada... ja veel oli kaks asja, mida ei tohtinud teha, aga need pole mul meeles. Ma ise ei nänudki, aga lapsed on õnneks tähelepanelikud.
Ja siis algas etendus.
Mõnele lapsele ei meeldinud teater- ei olnud huvitav! Ja uni kippus peale. Mõnele oli aga huvitav, kuid hirmus. Eriti meeldis see veevõtukoht. See oli nii, et et Carbas-Barabasi abiline kutsus lapsed hommikul kella 7-ks šnelli tiigi äärde ,et siis hakata kuldvõtmekest tiigist otsima. andis telefoninumbri ka! Küsige laste käest, mis number oli!
Ja nüüd sööma!
Kartulipuder kastmega, viinerid ja porgandi-ananassisalat olid väga maitsvad! Magusaks peale kaneelirull ja mahl.
Söömist jälgis nurgast robot.
Nüüd nukumuuseumisse!
Seal oli vaatamist-tegemist palju!
Tädi juttu oli raske kuulata, sest oleks tahtnud neid arvuteid näppida...
Isegi kuldvõtmeke oli seal. Buratino laenas muuseumile, et me näeks.
Rahvatüdruk
Need on vanad nukud. nendega enam ei mängita, lihtsalt vaadatakse.
Tädi andis vihjeid ja pidime ära arvama...
Tuhkatriinu kristallkingake.
Kohvrinukud.
Näitleja Heino Seljamaa käis ka meie lasteaias oma kohvriga.
Ja nüüd siis see kuulus klaastunnel. Hirmus ja kole oli!
Ega maha ei pidanud vaatama, ülespoole võis ka vaadata!!
Veel olid seal olnud lepatriinu ja lohe, aga mina neid ei näinud - kartsin hirmsasti!
Julgemad vaatasid alla ka ikka!
Siin kohtusime ka Pipidega, sest olime jaotatud kahte gruppi. Nemad üleval, meie all!
Liikuvad nukud.
Tädi näitas, kuidas liiguvad ja siis sai ise ka liigutada. Tuli näpuga seda arvutit katsuda.
Nüüd oleme hirmutoas. Oli kole tõesti!
Vaadake, Jaanika selja taga on lausa luukered ja need liikusid ka veel! Ja hääled olid seal!
Siin magab Lumivalgeke.
Poiste "lemmikud". Seal olid ka hundid, draakonid ja pealuud. Nad said pead ära ka vahetada - üks punn hüppas teise pea pealt teise peale.
Need olid Naksitrallide-etenduse nukud. Veel suuremad kui inimesed! Tädi tõstis pluusi sel nukul üles ja näitas, et seal, nuku kõhu keskel, oli selline koht, kus käis näitleja pea ning läbi võrgu siis nägi näitleja sealt välja.
Aga siin on Päikselille(Muinasjutt "Tulipunane lilleke") koobas ja seal sees on Päikselille koletis.
Enne ta sealt välja ei saa kui armastus tuleb.
Nüüd oleme wc-s. Põranda sees olid klaasi all igasugused asjad. Siin oli veel ka kraanikauss, ja kui seal vajutad mustale nupule, hakkab see kraanikauss tööle. Tädi tegi nalja, et nipsu peale hakkab ka tööle, aga tegelt ei hakka. Aga võib ikka hakata küll vahel.
Siin tuli vajutada mõnele nupule, ja siis nägid seda saadet, mis nupu all on. Mirjam tahtis näha Hunt Kriimsilma saadet ja natuke nägi ka!!
Nüüd oleme klaaspõrandaga ruumis. Muuseumitöötajad arvavad, et ammusel ajal oli selles kohas ilmselt köök või muu söögi tegemise koht. Läbi põranda on näha müüride jäänused. Sellel põrandal kõndimine oli minu jaoks veel hirmsam kui klaastunnelis.
See on aga soovikaev. Lasime meiegi siit mõned mündid alla. Kuid võis ka soovi lihtsalt läbi toru salaja, kaevu sosistada.
Meie soovisime hunti, kassi, jänest, et ema saaks rikkaks, tiigrit enda tuppa elama....
Lõpuks olime jõudnud tagasi garderoobi. Tänasime giidi ja tõttasime bussi!!
Kodutee veeres vurinal - kiiresti! Kes magas, kes ajas sõbraga juttu.
Majad olid liiga kõrgel, nagu Hiina müür, arvas Karla, kui järgmisel päeval pilte vaatasime ja reisist rääkisime. Meie arutelu on siin, iga pildi all, all kirjas.
Head vanemad!
Minge oma lastega kindlasti nukumuuseumisse veel kord!
Seal on palju, mida me vaadata ei jõudnud, mida kiiresti-kiiresti vaatasime!
Meenutage enda lapsepõlve, rääkige sellest oma lastele!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar