Neljapäeva õhtul on valvureid täis õu!
Igal lumemehel täna põksub põu!
Ülesanne, austav, võib kesta tundi paar,
sest päeval valvab taevas soe, kuldne päiksekaar.
 |
| Lumememmed seisid kui kaunitarid reas - Porgandist neil ninad ja mütsid uhkelt peas |
mis sest, et päeval varbad jäid lumes kaduma...
kuid kus mu käed ja sõrmed, ei taipa minu pea!"
kuid õhtul sellega jääb hätta...!
küllap jalad juba vees...!
*******************************************************
*******************************************************
Vabariigi aastapäeva nädalal lastega kodukohast rääkides selgus, et meie oma koduvald ja vallamaja oma tegemistega on lastele päris tundmata!!
...seal elatakse ja töötatakse
...seal saab kardina taga kirjutada.
.. kui midagi juhtub,, siis pannakse seal kirja, surm ka pannakse kirja.
...suures saalis tehakse koosolekuid ja korraldatakse ka sünnipäevi!
Et külla ilma kingita ei minda, siis meie tegime kaardid. Kahjuks jäid sebimise käigus Pipide kaardid "üles võtmata"...! Vabandan!!!
Nii otsustasime kahe vanema rühmaga minna vallamajja, sealsete tegemistega tutvuma. Meie soov võeti seal lahkesti vastu. Esimest korda olime kõik täielikus turvavormis. Ilus rida ja ilus vest, arvasid lapsed.
Meid võttis tervitustega vastu vallavanem Ülle Vapper.
Kõigepealt vaatasime koos seinal olevat majajuhti, et mis nimed neil on ja mis toas nad on ja mis korrusel.
Koos alustasime ringkäiku majas.
Siin toas kirjutatakse arved ja saadetakse emadele ja siis nad maksavad raha ära. Ja siis saame lasteaiais süüa. ja Muusikakoolis ka saame siis käia. Siin toas töötavad kaks raamatupidajat: Anne Schmidt ja Laine Sopp.
Aga siin on arvuti, millega saab ka arvutada, kuid youtubet ei näe ja mänge mängida ei saa... Pearaamatupidaja Eve Lempu oskab sellega arvutada ka, kui vaja on!
Nii tihe liiklus oli, et mina kui fotograaf igale poole ei jõudnudki! Nägin ainult eemalt trepil meest, kes ehitusest kõike teab - see on Raul Reidla ja valla registripidajat Ulvi Schäri.
Nüüd oleme keskkonnatoas. Siin töötab Rita Reppo. Selles asjas oskasime ikka meie ka sõna sekka öelda: hoia metsa, maad, linde, lilli! Ära loobi maha prahti ega sodi! Nii seisab puhas meie joogivesi ja korras ümbrus.
Näts viska prügikasti, muidu võib mõni armas väike putukas või liblikas selle külge kinni jääda ja õnnetus ongi käes, selgitas vallavanem.
Vallavanema toa ees oli veel üks väike tuba. Seal räägitakse väikseid jutte ja otsustatakse midagi ka. Ja seal olid kaks mõõka. Need on Eesti kaitse mõõgad - selles olid lapsed täitsa kindlad. Ja kilp oli vallavanema toa seinal. No selline nagu vapp, aga väiksem ja no selline kumer nagu kilp.
Siin toas istub vallavanem, vaatab oma arvutit ja vahel ajab juttu ka teistega.
Seal olid diivanid ka ja seal saab istuda ka! Ja karikad olid seal.
Siin toas oli mees nimega Jüri Kirt.
Tema toa seinal oli teedega kaart. Tema mõõdab maad, kui tahad osta. Ta teab kõiki teid mis olemas on. Ja kui lund on vaja lükata, siis ... lükkab lund ka. Ei, ikka traktor lükkab...!
Siin toas otsustatakse, kuhu võib maja ehitada ja kuhu ei või.
Seda majade ehitamist otsustavad Tiit ja Grete.
Ja nüüd viis vallavanem meid saali. Siin laua ääres võtab valla kõige suurem võim, volikogu 15 inimest, vastu kõik tähtsad otsused. Algul loetakse ette, näiteks, et on vaja teha lasteaias remont, siis küsitakse kas teha lasteaias remonti. Kes tahab, tõstab käe üles. Kes ei taha, siis tõstab pärast käe. Aga kõik tahtsid ja nüüd tulebki lasteaias remont! Ja siis lööb volikogu esimees pulgaga, ei haamriga, vastu lauda. Ja vallavanema kätte antakse kirjad-otsused ja tema jagab need mööda seda vallamaja laiali, et kes midagi tegema hakkab ja siis päriselt hakkabki remont!
Tänuks õpetliku ja toreda ringkäigu eest majas, laulsime vallavanemale mõne laulu.
Saime kommiga suu magusaks ja iga laps sai pastaka, mille peal on halingavald.ee interneti aadress isa-ema jaoks. Kui nad ka tahavad teada, mis vallamajas tehakse ja kuidas elu meil edasi läheb, siis saavad arvutist vaatama minna. Keskkonnakaitset jääb meenutama/õpetama väike voldik, mis igale lapsele jagamiseks kaasa anti.
Kas me vaadata ei tohi, kui onud parandavad meie lasteaeda, küsib lasteaias lõpuks Jaanika, kui päevast reisi arutame/meenutame.
AITÄH VALLARAHVALE MEID LAHKELT VASTU VÕTMAST!
TARGEMAKS SAID NII LAPSED KUI TÄISKASVANUD!
Meie teadsime et,...
seal saab palka, raha ja tööd
...seal peab sõna kuulama ja vaikne olema, sest seal võivad olla politseid ja turvamehed.
...seal ei tohi joosta.
...sealt saab tuua koju süüa.
..seal on lahked inimesed.
Pipid teadsid, et......seal elatakse ja töötatakse
...seal saab kardina taga kirjutada.
.. kui midagi juhtub,, siis pannakse seal kirja, surm ka pannakse kirja.
...suures saalis tehakse koosolekuid ja korraldatakse ka sünnipäevi!
Et külla ilma kingita ei minda, siis meie tegime kaardid. Kahjuks jäid sebimise käigus Pipide kaardid "üles võtmata"...! Vabandan!!!
Nii otsustasime kahe vanema rühmaga minna vallamajja, sealsete tegemistega tutvuma. Meie soov võeti seal lahkesti vastu. Esimest korda olime kõik täielikus turvavormis. Ilus rida ja ilus vest, arvasid lapsed.
Meid võttis tervitustega vastu vallavanem Ülle Vapper.
Kõigepealt vaatasime koos seinal olevat majajuhti, et mis nimed neil on ja mis toas nad on ja mis korrusel.
Koos alustasime ringkäiku majas.
Näts viska prügikasti, muidu võib mõni armas väike putukas või liblikas selle külge kinni jääda ja õnnetus ongi käes, selgitas vallavanem.
Kas me vaadata ei tohi, kui onud parandavad meie lasteaeda, küsib lasteaias lõpuks Jaanika, kui päevast reisi arutame/meenutame.
AITÄH VALLARAHVALE MEID LAHKELT VASTU VÕTMAST!
TARGEMAKS SAID NII LAPSED KUI TÄISKASVANUD!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar